Koolitee – kõigi teede algus

Koolitee – kõigi teede algus

 

Paar nädalat tagasi leidis ühes Saare maakonna vallas aset juhtum, kus mõneteistkohalisse väikebussi mahutati ligi 30 õpilast. Põhjuseks asjaolu, et tavaliselt õpilasi kooli vedanud buss ei läinud hommikul käima, mistõttu asendati 45-kohaline masin väiksemaga.

Selline juhtum jääb küll pigem erandite hulka, sest üldjuhul on igal Saare maakonna omavalitsusel välja kujunenud kindel koolitranspordisüsteem, kus laste veoks kasutatakse piisava suurusega busse.

Sotsiaalministri määruses Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele on öeldud, et õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit. Kui koolitee ületab nimetatud pikkuse, peab lapse kooliveo korraldama kohalik omavalitsus, v.a juhul, kui õpilase kodu ja kooli vahel on regulaarne või kooli õppekorraldusega sobiv bussiliin või kui koolil on olemas internaat.

Alla kolme kilomeetri pikkust kooliteed läbivad õpilased üldjuhul jalgsi või jalgrattaga. Osal juhtudest viib õpilase kooli lapsevanem isikliku sõiduautoga. Viimast tuleb ette ka piirmäärast pikema koolitee puhul, sest paari lapse pärast bussi käima panna oleks liiga kulukas. Talviti võib heade lumeolude korral juhtuda, et õpilased jõuavad kooli suusatades.

Mõned aastad tagasi tegutses programmi „XXI sajandi haridus” koosseisus töörühm, mis tegeles koolitranspordi küsimusega üle Eesti. 2004. aasta kevadel leidis töörühm, et õpilaste transport riigis toimib ja uut või alternatiivset süsteemi luua ei ole majanduslikult otstarbekas.

Samas vajab süsteem mõningates lõikudes täiustamist ja eelkõige täiendavat rahastamist. Probleemidena toodi välja busside ja teede halb seisukord ning omavalitsuste vähene koostöö. Lahenduseks oleks õpilaste transpordikorralduse planeerimine maakonna tasandil.

Erinevate ametite esindajatest koosnev 10-liikmeline töörühm leidis, et õpilasvedude korraldamisel tuleb esmajärjekorras ära kasutada ühistranspordi liinivõrgu võimalused. Alles siis, kui liinivõrk vajadust ei kata, on otstarbekas panna liikuma spetsiaalne koolibuss.

Autoettevõtete Liidu sõitjateveo spetsialisti Ivo Voldi 2004. aastal koostatud ülevaate põhjal on Eestis viis võimalikku õpilaste veo korralduse varianti:

* Vallad tellivad transpordi ise otse vedajatelt. Osa valdu kasutab vedajaid, kes teenindavad piirkonnas maakonnaliine, osa tellib neilt, kes ei teeninda.

* Vallad on raha kokku pannud ja andnud maavalitsusele jagada ja veo korraldada või teeb seda maavalitsuse asemel ühistranspordikeskus.
Mõlemal eelneval juhul antakse õpilasele sõidukaart, millega ta saab tasuta sõita.

* Õpilased ostavad ise iga sõidu jaoks pileti ja vald maksab lastele raha välja.

* Vald on soetanud oma bussi ja on ise vedaja. Raha ei tohi võtta, pileteid ei tohi müüa.

* Vald on soetanud bussi ja andnud selle rendile ettevõtjale, enamasti FIE-le.

Ruhnu on Saare maakonnas ainuke vald, kus õpilaste kooli ja kodu vahel vedamiseks bussi vaja ei ole. Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul on küla ühest otsast teise umbes kilomeeter, mistõttu käiakse koolis jalgsi või jalgrattaga.

Kolmes vallas – Salmel, Lümandas ja Kihelkonnal – on laste kooliveoks ainukese variandina kasutusel ühistranspordiliinid. Salme vallavanema Kalmer Poopuu sõnul kasutas vald aastaid tagasi laste veoks ka ühte rendibussi, aga hetkel sellist vajadust enam ei ole. Lümanda maanõunik Jaanus Reede hindas nende vallas juba aastaid toiminud liinibussidel põhinevat süsteemi edukaks. “Hetkel ei ole plaanis midagi muuta, kui just vedaja GoBus leiab, et see ei ole neile tasuv ning tahab midagi muuta, sest mõnel juhul sõidavad nad just meie laste pärast edasi-tagasi,” rääkis Reede.

Kihelkonna abivallavanema Tormis Lepiku hinnangul võib nende vallas oma bussi vajadus tekkida siis, kui vallad kokku liidetakse või kool ära kaob ning lapsi peab hakkama naabervalda viima.

Torgus on lisaks ühistranspordile kasutusel valla oma kaheksakohaline buss. Vallavanem Laine Pärna sõnul teeb buss nii hommikul kui pärastlõunal kaks ringi. Esimene ring on suurem, teine väiksem, et esimesena kooli jõudvad lapsed ei peaks liiga kaua ootama.

Sama süsteemi alusel töötab ka Laimjala valla koolibuss, mis võtab peale ka lasteaialapsed. Vallavanem Vilmar Rei arvates on praegune süsteem hästitoimiv. Oma buss on vallal olnud kolhoosiaja lõpust alates. Praegune, möödunud aasta lõpust pärit 19-kohaline buss on järjekorras neljas.

Ka Pihtlas on lisaks liinibussidele kasutusel valla oma buss, mis osteti neli aastat tagasi. Vallavanem Tõnu Hüti hinnangul on aga 45-kohaline buss liiga suur, mistõttu on plaanis muretseda uus masin. Hetkel ei ole veel otsustatud, kas ostetakse uus või kasutatud buss. Kindel on, et kohtade arv jääb kolmekümne ringi.

Mustjala vallas õpilased üldjuhul ühsitranspordiliine kasutama ei pea. Vallavanem Kalle Kolter usub, et valla oma buss (8 kohta) ja üks Metralt renditud buss (14 kohta) rahuldavad vajaduse täielikult. Selline korraldus on kasutusel käesolevast õppeaastast.

Kärla, Orissaare ja Pöide vallas oma bussi ei ole. Õpilaste veoks kasutatakse lisaks liinibussidele ka renditud transpordivahendeid.
Kärlal on vallavanem Meelis Sepa sõnade kohaselt sõlmitud lepingud kahe vedajaga – GoBus (50-kohaline buss) ja Metra (20-kohaline buss). Süsteem, kus mõlemad bussid teevad kaks korda päevas ühe ringi, hakkas toimima möödunud sügisest.

Sepa sõnul oli enne töös vaid üks buss, mistõttu mõni laps pidi enne kooli jõudmist ligi tund aega bussis veetma.

Orisaare vald rendib poolesajakohalist bussi Tõnu Reisidelt. Vallasekretär Anne Saar ütles, et päeva ajal, kui õpilased kooli toodud, saab bussi kasutada klassiekskursioonideks või üritustele sõitmiseks. Saare sõnul ei ole vallal oma busse kunagi olnud, odavam on rentida.

Pöide valla oma bussi ei jõutud enam ülal pidada ning nii hakati valla sotsiaalameti juhi Aili Ansperi sõnul kasutama rendibussi, mida tellitakse Orissaarest FIE Aire Ausilt (Kalle Reisid). Umbes 40-kohaline buss sõidab vaid hommikuti, õhtul saavad lapsed koju liinitranspordiga. Lapsed ühest kaugemast külast, mida bussiliinid ei läbi, viiakse koju vallaautoga.

Vallaauto on kasutusel ka Valjalas. Hommikul autoga toodavad lapsed saavad pärastlõunal koju liinibussiga, rääkis Valjala põhikooli direktor Aive Mõistlik. Lisaks tellib vald teenust FIE Mati Sillalt ja Tõnu Reisidelt. Peale selle, et mõlemad bussid teevad hommikul ja õhtul ühe ringi, sõidab väiksem buss ka kolmandat korda päris õhtul, mil lõppevad ringitööd ja trennid. Mõistliku hinnangul on selline transpordikorraldus soodne nii õpilastele kui vallaelanikele, kes ka koolibussidega sõita saavad.

Kõik kolm õpilaste veoks kasutusel olevat varianti toimivad Muhus, kus abivallavanem Raido Liitmäe sõnul sõidab teist aastat üks valla buss (19 kohta) ning lisaks renditakse Kalle Reisidelt Orissaarest suuremat bussi, mis teeb ainult hommikuse ringi. Pärastlõunal saavad lapsed koju ka ühistransporti kasutades. Vallabuss on Muhus kasutuses olnud algusaegadest peale, on olnud ka kaks bussi, aga hetkel ei ole suuremat plaanis muretseda, rääkis Liitmäe.

Leisi vald rendib kahte bussi Tõnu Reisidelt (alates 90ndate lõpust), üks buss on vallal endal, tutvustas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Valla bussis on 21 kohta ja see osteti viis-kuus aastat tagasi. Enne seda oli kasutusel vana buss, mis alustas sõitmist 90ndate alguses, kui vanad majandite bussid uue riigi tekkega käigust ära jäid, rääkis Mõtlep. Leisis on püütud õpilaste vedu ühitada liinibussidega, aga seni ei ole see õnnestunud, vaid üksikud õpilased sõidavad ühistranspordiga. Lapsed tuuakse Leisi alevisse kokku kolmest suunast.

Kaarma põhikoolis käivaid õpilasi teenindab üks valla buss ja AS Sareta rendiliin. Aste põhikooli lapsi sõidutab kodu ja kooli vahet 18-kohaline vallabuss. Kaarma valla haridus- ja kultuurinõuniku Rein Orni sõnul lõpeb leping AS-ga Sareta käesoleva aasta septembriks ning vald soetab veel ühe bussi (25 kohta), millega asutakse samuti õpilasliine teenindama.

Oma valla busside olemasolu võimaldab paindlikumalt korraldada õpilaste vedu ning tuleb Orni hinnangul lõppkokkuvõttes valla maksumaksjale odavam. Bussiliinid on koostatud laste enamuse soove arvestades.

Samuti arvestatakse huvialaringide tööga. Kui lapsevanem mingil põhjusel otsustab vahetada kooli ning selle tagajärjel ei sobi talle enam valla poolt väljatöötatud sõidugraafik, on ta üldjuhul sunnitud leidma ise mooduse oma laste transportimiseks vastavasse õppeasutusse.

Kaks aastat tagasi tehtud arvestuste kohaselt kulutavad Saaremaa omavalitsused õpilaste transpordile keskmiselt 11,4 krooni päevas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)