Leedu tähistab omariikluse taastamise päeva

Leedu tähistab omariikluse taastamise päeva

 

Euroopa ajalooannaalidesse ilmub Leedu esimest korda siis, kui teda mainitakse ühes keskaegses saksa kroonikas – Quedlinburgi kroonikas 1009. aasta 14. veebruaril. 1236. aastal ühendas praeguse Leedu ala suurvürst ja kuningas Mindaugas (u 1203–1263). Pärast seda sündmust ilmub naabermaade kroonikatesse üha sagedamini nimetus “Leedu riik”. Kristliku maailma ametliku tunnustuse sai see riik aga alles 6. juulil 1253 – sel päeval Mindaugas krooniti. Pärast Mindaugase surma lagunes Leedu riik taas.

Leedu ühtsus õnnestus uuesti taastada suurvürst Gediminasel (valitses 1316–1341). Gediminasest sai alguse uus, Gedimiinide dünastia, kelle esindajate valitsemise ajal (1316–1430) muutus Leedu Euroopa üheks suuremaks riigiks.

Tookord kuulusid Leedu koosseisu tänapäeva Valgevene, Ukraina ning osaliselt ka Poola ja Venemaa alad. Leedu suurvürstiriigi piirid ulatusid Läänemerest kuni Musta mereni välja.

Leedu ajalugu on märkimisväärne veel ühe fakti poolest – nimelt jäi see riik pikaks ajaks Euroopa ainsaks regiooniks, kus elanikkond säilitas paganausu ega võtnud vastu ristiusku.

Ajaloolased on isegi väitnud, et tänu just leedukate kangekaelsusele jäi ära ka tänapäeva Läti ja Eesti alade koloniseerimine saksa talupoegadega. Eesti ja Läti olid küll ristiusustatud, kuid neil aladel oli kristliku maailmaga vaid mereühendus, mis oli ka takistuseks sakslaste massilisele sisserändele. Ristiusu võttis Leedu vastu alles 1385. aastal.

1569. aastal moodustasid Leedu ja Poola föderatsiooni (Rzeszpospolita). Föderatsiooni liikmena säilitas Leedu siiski oma suveräänsuse ja tähtsamad riiklikud institutsioonid, sh ka armee ja raha. 1795. aastal aga lakkas föderatsioon olemast ja Leedu alad ühendati Vene keisririigi koosseisu (ajaloos tuntakse seda fakti Poola kolmanda jagamisena).
1918. aasta 16. veebruaril taastas Leedu oma iseseisvuse.

Sama aasta juulis valiti Leedu kuningaks Monaco päritolu Württembergi krahv, kes pidi valitsema hakkama Mindaugas II nime all. Leedule kui kuningriigile tegi aga lõpu Saksamaa kaotus I maailmasõjas. Mõningatel andmetel oli Mindaugas II (teda kutsutakse ka saja päeva valitsejaks) 1918. aasta novembris sunnitud Leedust põgenema ja riigi parlament valis vabariikliku arengutee.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil asus Leedu valitsus Kaunases, kuigi juriidiliselt oli pealinnaks Poola poolt okupeeritud Vilnius. Leedu riigi edasine saatus on sarnane Eesti saatusega. 1940. aasta suvel okupeeris ja annekteeris Leedu alad Nõukogude Liit. Leedu taasiseseisvus kuulutati välja 11. märtsil 1990. aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)