Peetre paugutas kergejõustikuetendusel

Peetre paugutas kergejõustikuetendusel

 

Üks korralik spordiüritus on nagu teater. Näitlejateks ja lavastajateks on sportlased ise. Hea etenduse kohaselt on lava täis erinevaid emotsioone – rõõmu ja kurbust, õnnestumist ja altminekut.

Kõik need koostisosad olid olemas ka kolmapäeval toimunud kergejõustikuvõistlusel Kuressaare Gala 2007, kus lavale astus üheksa Eesti sisemeistrit ja mille krooniks oli kuulitõukaja Taavi Peetre sise-EM normi ületamine kuulitõukevõistluse viimasel katsel.

Kuressaares ei ole just palju spordiüritusi, kus rahvale tuuakse tasuta koju kätte nii palju kodumaiseid tipptegijaid. Iseasi, kuidas rahvas seda hindab. Vaatamata argipäeva pärastlõunale oli Kuressaare Gala suutnud spordikeskusesse meelitada kenakese rahvahulga.

Peetre treener raha poleks kaotanud

Kuulitõukeringis on kaks küsimärki. Kas Taavi Peetre suudab ületada sise-EM normi ja alistada läti kuulitõukaja, üle 20 m tõuganud Maris Urtansi? Peetre treener Ants Kiisa ütles päev enne võistlust, et tema paneks Taavi peale raha iga kell. Võistlus algab nagu Peetre etteasted viimasel ajal ikka. Tõuked alla 19 m.

Peetre tõukeks valmistumine ja emotsioon on stseen omaette. Mees ajab ennast kurjaks, röögatab, taob käsi kokku ja astub enne ringi suundumist paar sammu sektori poole, põrnitsedes kaugust, kuhu kuul lendama peaks. Rahvas on sellega juba pöördesse viidud. Asend, tõuge ja röögatus.

Röögatus igal juhul, sõltumata tulemusest. Hea tõuke korral näidatakse publikule ka musklit. Vastupidise tulemuse korral võib lennata dressipluus või tuleb huulilt mõni vängem väljend.

Mida edasi läheb aeg, seda pikemaks lähevad Peetre kuulikaared. Kõigepealt tõuked 19 ja poole meetri alla. Seejärel normiväärne tõuge sektorist välja. Viimasele katsele läheb hiidlane juba rahva vihase ja normilootusest tulvil ergutuse saatel. Kiire liigutus ja tabloo näitab 19.34. Korras! Norm täis!

Viimase sõna õigus jääb siiski lätlasele. Tulemus 19.92 annab esikoha ja on 5 cm rohkem kui Eesti siserekord. Kahjuks oli tõukaja seekord vale riigi kodanik.

Kuid sellest tähtsam on, et meie mees sai ennast tõestatud. „Korras pole siin midagi, see tulemus pole mingi näitaja. Eks ta pingeid maandab, et norm sai täidetud,” sõnab Peetre pärast võistlust. „Tähtis on see, et suutsin ennast ikkagi kokku võtta ja oma heite lõpuks ära teha.” Hiidlase sõnul andis konkurents lätlasega kõvasti juurde.

Samas toetab Peetre ka treeneri öeldud sõnu, et tulemus istub mehes sees kogu aeg, ainult nippi, millega ta sealt kätte saada, pole alati kerge leida. Teadustaja abil tänab normitäitja rahvast kaasaelamise eest ja raputab peetrelikult rusikat taeva poole.

Marek läheb Inglismaale maad kuulama

Publikumagnetiks on kindlasti Marek Niit. Aplaus, mille ta saab 60 m jooksjate tutvustamisel, ei ole võrdväärne ühegi teise selle õhtu plaksutamisega. Eelmisel nädalavahetusel EM normi täitnud sprinter võib joosta pingevabalt ja üritada laupäeval napilt ületamata jäänud uut rahvusrekordit.

Marek on lihtne poiss, kes jookseb. Seda tõdeb ka kodune peakonkurent Henri Sool. „Marek on andekas. Tema trump on see, et ta tuli suurde sporti puhta lehena. Ta ei ole pidanud katsetama erinevaid treeningumetoodikaid. Ta lihtsalt jookseb, lõdvalt ja sundimatult.”

Tehes soojendust, kasutab Niit kõrvaltvaataja jaoks kohati ebatavalisi võtteid, näiteks seisab pea peal. Ehk aitab?

Eeljooksudes võtavad oma Sool ja Niit. Kusjuures Soola aeg on sajandiku võrra parem. Finaalis Niit aga konkurendile sõnaõigust ei jäta. Aeg 6,77 Soola 6,87 vastu. Rekordit siiski ei tulnud.

„Seda, et ma Marekile pidevalt kaotan, ei maksa eriti traagiliselt võtta,” seletab Sool etenduste tagamaid. „Hea tunde enda tegemistest saad siis, kui jooksed korraliku aja. Kui selle ajaga kellelegi kaotad, siis saad ju ise ka aru, et oled temast kehvem. Kui jooksed kehva aja, nagu täna, siis pole vahet, kas saad pähe või mitte. Siis olid ise s**t mees järelikult,” filosofeerib Mareki konkurent.

„See rada pole päris rekordi püstitamiseks,” nendib Niit. ”Jooks iseenesest oli aga korralik. Start oli tunduvalt parem kui laupäeval.” Ees ootab hooaja tippvõistlus, Inglismaal toimuvad tiitlivõistlused. „Lähen enne veel samasse kohta võistlema, vaatan üle, mis värk on ja kuidas seal asjad käivad,” valgustab Marek oma tulevikuplaane. „EM-l tahaks ikka poolfinaalini küündida, see oleks eesmärk. Samas peaks siis Eesti rekordi jooksma. Olen selleks valmis.”

Kõrgushüppes 1:1

Nii meeste kui naiste kõrgushüppes olid eesti sportlaste peamisteks vastasteks lätlased. Vastavalt siis Viktoria Leks – Natalja Cakova, ja Marko Aleksejev- Normunds Pupols. Naiste seas paneb ennast maksma lätlanna, meestest jääb peale eestlane.

Naiste kõrguses on peatähelepanu pühapäeval 1.91-ga Eesti siserekordi püstitanud Viktoria Leksil. Seekord siiski rekordiparandust ei tulnud. Nii Leks kui lätlane Cakova jäävad peatuma 1.86-l. Kolmas koht, Grete Udras, on juba 15 cm kehvem. Saarlastest õed Treielid ja Eiert peatuvad kõrgusel 1.63.

Etenduse tähtis komponent on publiku kaasaelamine. Rahvas plaksutab rütmis, tehes seda kas siis sportlase eestvedamisel või omal algatusel. Kena ikka, kui kedagi ergutada saab.

Aga madalamatel kõrgustel vahendab kommentaator Leksi sõnu:„Paluks mitte plaksutada”. Ebaviisakus? Kindlasti mitte. Ehk vajavad algkõrgused pigem külma kõhtu kui emotsioonide üleskütmist. Hiljem on kaasaelamine teretulnud. Cakova puhul on vastupidi, plaksutamist keelavaid ristatud käsi näitab ta rahvale just kõige pingelisemate katsete eel.

Meeste kõrgushüpe saab lahenduse juba kõrgusel 2.13, mis jääb lätlasele Pupolsile viimaseks. „See oli mu esimene võistlus pärast jalavigastusest taastumist. Imestada pole siin midagi,” sõnab Pupols.

Ka Aleksejev ütleb, kuidas soojendusel oli juba näha, et täna võib tema lõpuks üksinda hüppama jääda. Eestlane ületab veel 2.19 ja seab siis latile 2.25, mis tähistab sise-EM normi. Kuid kõikidel katsetel tuleb latt maha. Ülinapilt. Publiku rolliks on jäänud vaid kaastundlik ohkamine.

Aleksejev seisab spordikeskuse fuajees ja kohendab soengut. „Ma teadsin kohe, et ajakirjanik tuleb, seepärast kohendasingi,” naerab sünnipäevalaps. „Soeng peab korras olema!” Nagu teatris ikka.

„Hakkab tulema,” ei ole Aleksejev eriti pettunud. „Viimaste võistlustega võrreldes oli täna ikka täitsa hea.” Normi täitmiseks on jäänud veel kaks võistlust.

Kaie ja Kristi heas jooksus pettunud

Naiste 60 m tõkkejooksus teevad soolot Kristi Kiirats ja Kaie Kand. Finaalis neile teistest saarlastest vastast ei ole. „Jooks oli hea, aga kurvaks teeb, et aeg oli selline kehvapoolne,” tõdevad mõlemad kui ühest suust.
Kaie laskub aga samas mõttevahetusse oma põhiala viievõistluse teemadel. „Nädalavahetusel saan EM normi täitmist proovida Eesti meistrivõistlustel. Nii väga tahaks minna,” ütleb Kaie. „Loodan, et saan sellega hakkama. Kui oma tulemuse ära teen, peaks kõik korras olema.”

Teibas hakkab lagi ette tulema

Õhtu viimaseks alaks jääb teivashüpe. Kindlasti ka kõige atraktiivsemaks. Hüpatakse ju otse tribüünide ees. Paistab, et teivashüppajate lemmiklooks on Queeni „We Will Rock You”, mida tuleb iga hüppe alla ja peale. Tundub, et muusika tekitab hüppajates endis ka suuremat emotsiooni, rusikad tõusevad pea kohale pärast igat õnnestunult ületatud kõrgust.

Juba proovides näitavad teivashüppajad eri-ilmelisi akrobaatilisi õhulende, kas siis latiga või ilma. Etenduse edenedes kostab publikust kahtlev hääl: „Ega siin palju kõrgemale hüpata saagi, lagi tuleb ette.”

Vaatamata mürtsuvale muusikalisele lavastusele kohtab ka teivashüppes vaikusenõuet, Mikk-Mihkel Arro palub enne viimast katset kõrgusel 4.61 vaiki panna muusika ja mitte plaksutada. Ka pinevaid momente peab etenduses olema. Mis siis, et katse lõpeb mahaaetud latiga.

Etenduses jutustaja rollis olevad kommentaatorid hoiatavad kohalikke neide võistluse liidri, mulk Eigo Siimu eest. Vanasti olevat käidud Mulgimaalt saare neide kosimas.

Teivashüppes valitseb värske Eesti meister Eigo Siimu, kes korrates oma isiklikku rekordit 5.21, proovib ka 10 cm jagu kõrgemat tasapinda. Kuid ebaõnnestunult.

Lastel silmad särasid

Õhtu õnnelikumad tegelased olid kindlasti lapsed. Suur asi on pääseda galal toimuvale laste jooksuvõistlusele, kus osalejad olid eelnevalt välja selgitatud KJK Saare seeriavõistlustel. Mitte vähem õnnelikud polnud ka need lapsed, kes piirasid sportlasi autogrammisoovidega. Kes olid nõutavaimad? Kallas ja Niit loomulikult. Küll laps juba teab, mis õige on, ütleb selle kohta rahvatarkus.

Eesriie

Õhtu saab otsa. Kuidagi kiiresti. Kerge õhtusöök ja võistlejad bussi. Just nimelt ühte bussi, mis viib nad Tallinnasse tagasi. Eks teatritrupp peab ikka koos reisima.

Liise Kallas
Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)