Uus seadus ohjeldab julma loomaomanikku (2)

Uus seadus ohjeldab julma loomaomanikku

 

Alates 2008. aastast võib kohus loomavastases kuriteos süüdlast karistada väärteo korral kuni kolmeaastase ja looma tapmise või piinamise korral kuni viieaastase loomapidamiskeeluga.

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu juhataja Helen Kuleša sõnul on seadus täiesti õige. On inimesi, kes on korduvalt oma loomi vääralt kohelnud. „Kui kaua võib ühtede ja samade inimestega jännata, kui mitte midagi ei muutu,” ütles ta.

Palju loomi jäetakse lihtsalt ripakile. Helen Kuleša teada on kaks juhtumit, kus varjapaika saabunud loomade tegelikud omanikud on küll leitud, kuid neid lihtsalt ei huvita oma lemmiku edasine saatus. Paljudel juhtudel omanikud aga ei tunnista, et loom on nende oma, ja ilma tunnistajateta seda tõestada ei saa. Kuleša leiab, et Saaremaal tuleks kasutusele võtta kiibikohustus. Siis oleks looma omanikke palju kergem tuvastada.

Kõige selgemini oli tal meeles juhtum, kus väärkohtlemise tõttu suri hobune. Kui teda teavitati, et Saiklas Suur-Rahula külas kohtleb proua Põllu oma looma väga halvasti, läks ta kohale, rääkis looma omanikuga ning too lubas end muuta. Kuid ilmselt ta seda siiski ei teinud.

Saaremaa Veterinaarkeskuse loomatervishoiu- ja loomakaitse spetsialist Andro Jürisson ütles, et jutt on veel jõustumata seaduseelnõust ning millisel kujul ja milliste uute ja muudetud sätetega see jõustub, ei oska öelda. „Mis puutub loomapidamise õiguse äravõtmisse omaniku poolt toimepandud teo tagajärjel, siis selline punkt on täiesti olemas ka juba kehtivas loomakaitseseaduses,” märkis Jürisson, kuid talle ei meenunud ühtegi drastilist juhtumit, mil Saare maakonnas oleks inimeselt loomapidamise õigus ära võetud.

„Kehtiva seaduse järgi võib isikult ära võtta looma, kui omanik ei ole täitnud järelevalveametniku ettekirjutusi või siis on neid täitnud mittenõuetekohaselt. Samuti on õigus loom omanikult ära võtta juhul, kui tema jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu,” rääkis ta, lisades, et sellisel juhul antakse loom kohaliku omavalitsuse hoolde, kes korraldab looma edasise pidamise.

Seadus näeb ette, et vald või linn peab leidma loomale uue hooldaja. „Loomulikult katab kõik tekkivad kulud omanik, kellelt on loom ära võetud,” teadis Jürisson. Kohtu kaudu võib nõuda loomapidajalt loomapidamise õiguse äravõtmist kuni kümneks aastaks.

Jürisson leiab, et selliste punktide olemasolu loomakaitseseaduses on hädavajalikud vältimaks niisuguste olukordade kordumist, kus loomapidamisega tegelev isik (siia alla läheb ka lemmikloomade pidamine) kas vähestest teadmistest, oskamatusest või mingil muul põhjusel on põhjustanud looma surma või tekitanud talle raskeid vigastusi.  Tema hinnangul peaks uue seaduse jõustumisel muutuma loomade päästmine ohtlikust olukorrast kiiremaks ja kergemaks.

Jürissoni sõnul on meie maakonnas tekkinud peamised probleemid siiski lemmikloomade – kassid ja koerad – pidamisega, kuna inimestel on erinevad arusaamad, mis on looma heaoluks vajalik ja mis mitte.

Rita Loel
Liisa Köster

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)