Venemaa tugevnemine toob poliitikasse uue külmalaine

Venemaa tugevnemine toob poliitikasse uue külmalaine

 

Sel nädalal oli maailma ajakirjanduse üks meelisteemasid Venemaa ja Lääne suhted. Põhjus on lihtne – möödunud laupäeval esines Venemaa president Müncheni julgeolekukonverentsil väga bravuurika ja väljakutsuva kõnega.

Briti vasakpoolne päevaleht The Guardian kirjutas artiklis „Maailma jahenemine”, et Venemaa ja Lääne strateegilised suhted on viimasel ajal märgatavalt halvenenud. Lahkhelide diapasoon on väga lai – see ulatub Euroopa energeetilisest julgeolekust kuni ÜRO julgeolekukomitees peetavate vaidlusteni Kosovo ning Iraani küsimuses, Anna Politkovskaja ja Aleksander Litvinenko lahendamata mõrvadest kuni Mihhail Hodorkovskile esitatud süüdistusteni. „Kõigis neis küsimustes on Venemaa võtnud suuna konfrontatsioonile oma endiste strateegiliste liitlaste, USA ja Euroopaga,” märkis ajaleht.

Ajaleht jätkab: Venemaal pole vist seni veel keegi aru saanud, kuivõrd on riigi imidž välismaal viimasel ajal alla käinud. Ühed on seisukohal, et kõik see on vaid „pagendatud oligarhide” (Boris Berezovski – toim.) vandenõu. Teised aga räägivad, et Läänele meeldis rohkem suhelda president Jeltsini aegse nõrga Venemaaga ja et uue konkurendi ilmumine pole Läänele meeltmööda. Kuidas sellega ka ei ole, üks on kindel – Venemaa ja Lääs eemalduvad teineteisest üha enam.

Veebruari alguses läbiviidud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et 71% venemaalastest ei pea end eurooplasteks, kuid ligi 50% Venemaa elanikest oli seisukohal, et Euroopa Liit kujutab endast nende kodumaa jaoks suurt ohtu. Siit teeb ajaleht järelduse – jahenev maailm, mille suunas rahvusvaheline suhtlemine praegu liigub, oleks mõlema poole, nii Venemaa kui ka Lääne jaoks katastroof.

Ühes teises artiklis kirjutas The Guardian sellest, et nõustudes ameeriklaste raketitõrje loomise kilbiga, püüavad Poola ja Tšehhi Vabariik end kaitsta Venemaalt tuleneva ohu eest. (Selgituseks: poolakad ja tšehhid andsid hiljuti nõusoleku, et nende territooriumile paigaldatakse USA raketitõrjesüsteemid – toim.)

Lähima viie aasta jooksul kavatseb Washington Poola kirdeossa paigaldada 10 raketti, mille eesmärgiks oleks USA territooriumi suunas liikuvate rakettide hävitamine kosmoses. Samasugused raketid on plaanis paigaldada ka Tšehhi vabariigi territooriumile.

Ja kuigi pole teada, kas see nn raketitõrjesüsteem kunagi ka tööle hakkab, on siiski nii Varssavi kui ka Praha jaoks oluline, et nende territooriumil ehitatakse välja USA sõjaväebaasid. See oleks mõlema riigi jaoks oluline julgeolekutagatis.

Kui kasutada USA endise kaitseministri Donald Rumsfeldi terminoloogiat, on nii poolakad kui ka tšehhid „tüüpilised uued eurooplased”. Mõlema riigi ajaloost võib rohkesti leida fakte selle kohta, et neist on saanud võimsamate naabrite (Venemaa ja Saksamaa) ohvrid ja et Lääne-Euroopa demokraatiad on nad lihtsalt maha müünud. Nüüd pelgavad nad Venemaa võimsuse kasvu. Nad kardavad, et Venemaast saab peagi taas maailmariik, mis vaevalt on rahumeelne ja sõbralik.

Saksa ajaleht Die Welt kirjutas artiklis „Venemaa relvastub ja ähvardab Washingtoni”, et venelaste eneseteadvuse tõus, mis toetub naftamüügist saadud enneolematule kasumile, paneb ka idatuule Euroopas tugevamini puhuma. „Praegu kasvatab Venemaa oma relvastust sama kiiresti kui Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal,” kirjutab ajaleht.

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov heitis NATO-le ette, et allianss takistab tahtlikult Euroopa tavarelvastust puudutava kokkuleppe jõustumist. Ta ähvardas, et kui selline olukord jätkub, võib Moskva sellest kokkuleppest üldse taganeda. Varem on Sergei Ivanov, keda peetakse Putini üheks võimalikuks järeltulijaks, töötanud välja Venemaa relvajõudude moderniseerimise programmi.

Die Welt jätkab: kunagi väga vaene Venemaa on sõjaliste kulutuste poolest tõusnud maailmas kolmandale kohale. Sõjalise eelarve suuruse poolest on Moskva juba möödunud Jaapanist ning Suurbritanniast ja praegu jääb ta selles valdkonnas maha vaid USA-st ja Hiinast. 2007. aastal on Venemaa kaitseministeeriumi käsutuses 8,7 miljardit eurot ja kogu see summa on kavas kulutada uutele relvadele: veel sel aastal on kavas juurde soetada 17 mandritevahelist raketti, neli luuresatelliiti. Samas moderniseeritakse kuus lennuväe eskadrilli, seitse tankipataljoni jne.

Kuigi Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov (fotol) on korduvalt lubanud, et tema riik annab USA kõigile sõjalistele ettevõtmistele asümmeetrilise vastuse, on Saksamaa ajaleht siin siiski kahtleval seisukohal.

Die Welt kirjutab, et peagi võivad ameeriklased Venemaa nn mobiilsed tuumalõhkepead, millele Kreml on teinud suure panuse, purustada ühe löögiga. Nimelt võib Pentagon 2015. aastaks omada enam kui 1000 mandritevahelist raketti, millest igaüks on varustatud jaguneva lõhkepeaga. Kõik need lõhkepead on ülitäpsed ja eesmärgi pihta suunatakse need satelliitsüsteemi abil.

Kui aga pärast võimalikku tuumakonflikti on Venemaal veel mõni rakett säilinud, siis nende rajalt mahavõtmiseks ongi mõeldud see raketitõrjesüsteem, mille komponente plaanivad ameeriklased Poola ja Tšehhi vabariigi territooriumile paigaldada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)