Teeme aga sõnu ja seadusi (6)

Teeme aga sõnu ja seadusi

 

Isamaa ja Res Publica Liit on “meheteoga “ hakkama saanud – riigikogus suruti Reformierakonna toetusel läbi “pronkssõduri seadus”. Nagu oleks ühest lollusest vähe – Eesti –Vene piirilepingu nad kord juba lasksid põhja oma preambuliga. Et asi kindlam oleks ja me selle lepinguni kunagi ei jõuaks, pandi nüüd uus pomm hakkama.

Respublikaanid tõmblevad ja visklevad juba teist aastat ning otsivad endale ükskõik mis hinnaga paremat stardiplatsi eelseisvateks valimisteks.

Pealegi nad enamasti poliitikas poisikeseohtu ka. Võib ju katsuda neid mõista. Kuigi samas ei ole võimalik hoopiski aru saada, kuidas need kõvad ja põhimõttekindlad “Vali kord!” mehed nüüd lausa põhiseadusele vilistavad. Aga et vana poliitikahai Mart Laar süüdimatu näoga pomiseb mikrofoni ees oma vääramatutest ja igihaljastest põhimõtetest ka põhiseaduse eiramise hinnaga – see on juba lausa arusaamatu.

On ju kõigile selge, et see pronkssõduri probleem tuleb varem või hiljem lahendada. Aga kindlasti mitte ultimaatumite teel, see pole vastuvõetav ei sise- ega välispoliitiliselt.

Muidugi lootsid isamaalased võita oma sammuga valijate hääli. Ma kardan, et see on valearvestus. Ultrarahvuslased hääletanuksid nende poolt nagunii. Aga mõnigi järelemõtlikum ja arukam hakkab pigem kahtlema: kui saavadki võimule, milliseid ootamatuid ja ekstreemseid otsuseid nad siis jälle võivad teha! Ning reformeritel tuleb venekeelse valija häältest suu ilmselt puhtaks pühkida.

Veel üks aspekt, lausa alatus, millele juhtis tähelepanu president Ilves: mindi teadlikult sellele välja, et president nagunii seadust ei kinnita. Sest niihästi isamaalased kui ka reformerid andsid endale aru seaduse vastuollu minekust põhiseadusega. “Kui nad ise teadsid, et see riivab põhiseadust? Siis miks võtta vastu midagi, kui on teada, et see saadetakse tagasi? Kogu vastutus veeretatakse presidendile. Minu meelest on süüdimatu ja vastutustundetu nii käituda,” sõnas Ilves.

Kas siis niisuguseid vastutustundetuid on mõtet tagasi Toompeale valida?
Pealegi, meenutagem Laari eelmisi valitsemisaegu. Olid ju need aastad, mil suur osa eesti rahvast pidi kartulikoori sööma, et aga majandus, ettevõtlus saaks õitseda. Ja Laar pidas kõigiti õigeks, et see õitseng toimuks nende kartulikoorte sööjate arvel. Miks me peaksime teda nüüd uskuma, kui ta lubab kõigil kõhud kenasti täis sööta?

Miks ma üldse peaksin nende erakonda uskuma, kui Juhan Parts oma valimisreklaamis kinnitab: “Toetame konkreetseid ja praktilisi algatusi Eesti-Vene suhete arendamiseks.” Ja siis lähevad Toompeale ning võtavad vastu “pronkssõduri seaduse”. Milline sõbralik žest Venemaa suunas! Või kui Palts kuulutab: “Seadused on täitmiseks ja riik peab suutma seda tagada.” Ja siis vilistavad koguni põhiseadusele ja teevad seadusi seda eirates.
Nii me neid sõnu teeme ja loosungeid loobime. Eks valija pea otsustama, mida ja keda ja kui palju uskuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)