Mehe eluiga Eestis Euroopa Liidu lühim (2)

Mehe eluiga Eestis Euroopa Liidu lühim

 

Üle tüki aja (kas avaldamist takistas vaesus või hoolimatus, ei tea) esitleti esmaspäeval Tallinna ülikoolis jõukohaselt kujundatud-trükitud ja Eesti elutaseme üleliidulises plaanis võrdlemist võimaldavat „Eesti inimarengu aruannet 2006“.

Raamatu sissejuhatuses kirjutab vabariigi president õigustatult: enam ei saa me oma arengutaset mõõta võrdluses teiste endiste NSVL liiduvabariikidega. Tõepoolest – nüüd on ju meil uus „üleliiduline“ keskmine. Paraku paneb uus võrdlus meid enamasti sügavalt häbipütti.

Kui endises liidus võisime rahvustunde tugevdamiseks kelkida: oleme vähearenenud riigi arenenud ääremaa, siis nüüd peame häbelikult maha vaadates sosistama: oleme arenenud liidu vähearenenud ääremaa. See ongi majandusedu sotsiaal-ne hind.

Võrdluse uus etalon jahutab kindlasti eestlaste eneseimetlemise kalduvust (näiteks 15 aastat tagasi ei uskunud enamik eestlasi, et meile valgub riiki sisse nii laialdane narkomaanide mittemidagitegemine ning et tööinvaliididest parema toetuse saavad homoliikumine ja HIV-sse nakatunud).

Ka jahutab koha kättenäitamine arengus valimiseelset ärplemist: mõne aasta pärast paneme rikkuselt vuhinal juba üleliidulisest enamusestki mööda. Etteotsa. Alp unistus. Nagu kunagi NSVL ja N. Hruštšov praalisid USA-st mööduda. Küllap mõnel isikul see individuaalselt tõesti õnnestus ja ehk õnnestub ka nüüd. Aga keskmisel eestimaalasel mitte.

Ei hakka siinkohal raamatus esitatut kirjeldama. Selleks pole ajalehes ruumi. Arvaksin vaid üht: raamatu põhjal saab taaskord väita: tervishoid on Eestis maksumaksja poolt häbematult kitsilt rahastatud.

Eesti maksumaksja on nii ihne, et täib rahva tervisele riigi poolt kulutada vaid 4,1% sisemajanduse kogutoodangu mahust (sellelgi numbril on õhumulle sees). Kuid Tšehhi annab selleks 6,8%. Seejuures on arstiriistad ja arstirohud ostes mõlemale ühtmoodi kallid. Tuleb välja – poole vähemate tellistega peab Saaremaal laduma tšehhidega samapika korstna.

Sestap jääb osa inimesi Eestis lihtsalt ravimata. Väljatulemiseks peab Eesti isemajandav meditsiin palkama tööle minimaalse palgaga meditsiinipersonali. Meditsiinilt võetakse kütte, elektri, kiirabiautode ja remondi eest aga „täie rauaga“. Sestap peab tervise enam-vähem kvaliteetseks remondiks iga Saaremaa arst maksma ühes kuus oma töörõõmu eest meditsiini toetamiseks umbes 20 000 krooni peale. Selle „tasustamata tööpanuse” saaks ta aga rahas kätte, kui rändaks ära välismaale tööle.

Paraku kõnesolev raamat Eesti tervishoiu sisehädasid arvudes ei kajasta. Nenditakse vaid (lk 110): „…soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on Eesti teistest arenenud riikidest maha jäänud ca 30…40 aastat.” Eesti mees on elus nii ära ahistatud, et sureb teiste liikmesriikide meestega võrreldes kõige varem (lk 109).

Üle 66 eluaasta piiri jõuda on õnne vaid vähemusel ahistatud Eesti meestest, samas kui ülemere Rootsis elavad mehed keskmiselt 78,1 aastat. Olla mees Eestis tähendab kõrget riski elada vaid väheseid eluaastaid. Isegi immigrant Aafrikast elab mõnes riigis keskmiselt kauem.

Selle viimase üle võiksid saarlased küll väheke pikemalt arutleda. Kas külades on siis tõesti eakaid naisi enam? Mis teha – statistika on karm teadus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)