Maavalitsus kavandab Kuressaare ringtee laiendamist (2)

Maavalitsus kavandab Kuressaare ringtee laiendamist

 

Saaremaa maakonna arengustrateegia transporditöögrupil on ühe punktina päevakorras kirjutada strateegia tegevuskavasse 2007 – 2013 sisse Kuressaare linna ümber kulgeva ringtee laiendamine.

„Sellise asja järele on vajadus ja see tuleb kindlasti arengu-
strateegia tegevuskavasse sisse kirjutada,” ütles arengustrateegia transporditöögrupi juht Marek Raud. „Teatud liiklus on vaja Kuressaarest võimalikult kiiresti ümber suunata, et vähendada koormust kesklinnas,” lisas ta.

Raua sõnul on uue ringteetrassi paiknemine lahtine, väljapakutud on erinevaid variante. Arengustrateegiasse sissekirjutamine loob paremad eeldused ringtee rahastamiseks. “Rahastamise seisukohalt on oluline, et ringtee laiendus mahuks millalgi ka maanteeameti eelistuste hulka,” lisas Raud.

Saarte Teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo sõnul räägiti uuest ringteest juba 1978. aastal. „Teedemehed mõtlesid juba siis väga pikalt ette ja märkisid kaardi peale uue ringtee joone, mis hakkas Upalt peale ja läks piimakombinaadi tagant läbi,” kinnitas Kollo.

Ringtee eesmärk on hoida raskeveotransport linnast väljas, et kaubavedudele oleks tagatud kiire ja ohutu liiklemine. Ringtee on ühtlasi juurdepääs Sõrve, Kihelkonna ja Võhma suunale. Praegune ringtee on muutunud justkui linna tänavaks, sest linn on laienenud üle ringtee piiri. Ringteele on ilmunud jalakäijad ja tekkinud uued ristmikud. Tulemuseks on liiklusõnnetuste sagenemine.

Ringtee nihutamine Upale või veelgi kaugemale tuleks Kollo sõnul kõne alla ehk kümne aasta pärast. Olukorras, kus maad kuuluvad eraomanikele, on tee ehitamine juriidiliselt väga keeruline ja kulukas. „See eeldab maaomanikega kokkuleppeid ja maa väljaostmist. Hinnad kerkivad taevasse, üldiselt on see ikka väga jama värk,” tõdes Kollo.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefelsi sõnul on uue ringtee rajamine tänapäeval nii kallis, et arvestades Eesti riigi rahalisi ressursse, ei ole see tõenäoliselt võimalik. Möödunud aastal loendati Kuressaare ringteel maksimaalselt 3500 autot ööpäevas, uue ringtee rajamisest võiks hakata mõtlema liikluskoormuse juures 7000 – 8000 autot ööpäevas. Ka sel juhul ei pruugi uue trassi kasutuselevõtt olla õigustatud, võimalik on kasutada ka eritasaristmikke, vähendada pealesõite või ehitada paralleelteid. Näiteks Kuressaare ringteest oluliselt suurema liiklussagedusega Tartu ringtee remont piirdub olemasolevale trassile lisaradade ja eritasaristmike ehitamisega.

Tsefels ütles, et raha taotlemise aluseks on tehnilis-majanduslik põhjendus, kuid arvestades Kuressaare liiklussagedust, ei tasu uue ringtee ehitamine ennast majanduslikult mitte mingil juhul ära. „Ei anna Euroopa sugugi seda raha ilma majandusliku põhjenduseta,” lausus Tsefels.
Möödunud aastal kasvas liiklussagedus Kuressaare ringteel seitse protsenti. “Kulub vähemalt 15 aastat, enne kui liiklussagedus jõuab tasemele, mil võime rääkida vajadusest uue ringtee järele,” lausus Tsefels.

Sõidutihedus võib hüppeliselt kasvada vaid juhul, kui Saaremaa ja mandri vahele ehitatakse sild. „Praegu oleks mõistlik ehitada uute elamurajoonide ja tootmistsoonide juurde kogujateed, samuti saada jalakäijad maantee pealt ära,” rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja.

Järgmisel aastal alustab maanteeamet ringtee taastusremonti vähemalt kaheksa kilomeetri pikkusel lõigul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)