WiFi – raadiointerneti esimene lugu (2)

WiFi – raadiointerneti esimene lugu

 

Juhtmevaba internetti – raadiosignaalil põhinevat võrguühendust seostatakse esmajoones sülearvutitega. Mina jõudsin aga selle teema juurde põhjusel, et minu pensionäripõlve pidav isa elas väikses maa-asulas, kus majja tulev telefoniliin oli kehvavõitu. Ka ei vaimustanud teda ADSL ühenduse 375-kroonine kuutasu. “Väga põnevat internetti küll tahaks, aga mitte nii kangesti, et selle eest selline osa pensionist välja käia…”

Kõiki rahuldavaks lahenduseks osutus 160 meetrit eemalt teise tänava ääres paiknenud koduseks otstarbeks paigaldatud juhtmeta võrgust – Wifi-st püütud signaal. Kuna see koduvõrk oli korrektselt turvatud – krüpteeritud, tuli sõlmida omanikuga kokkulepe. Nimelt kompenseerisime osaliselt tema kasutatud ADSL ühenduse kulud.

Siin läbiviidavatel arvutikursustel kohtan sarnase murega osalejaid ja on ju internetita veel suur osa maapiirkondade õpilastest.

Linnas on õhk raadionetist tummine

Üllatusin, et Wifi signaali edastavaid ruutereid (router, access point, tugijaam) on linnas hämmastavalt palju. Ilmselt peab see viitama sülearvutite üha suurenevale osakaalule. Võib-olla ka erinevatelt teenusepakkujatelt ostetud võrguühenduse kulude mõistliku jagamise laiale levikule.

Mitmel pool oleks internetiühenduse soovijal tarvis osta ainult signaali vastuvõttev USB Wifi kaart hinnaga 350–500 krooni ja olekski ligipääs naabri kõigile AVATUD võrgule garanteeritud.

Korralikult häälestatud kodune Wifi on krüpteeritud

Tuntud “tehnokratt” Peeter Marvet püstitas Wifi võrkude leviku algusaegadel umbes sellise üleskutse: “Jaga sina oma võrku teistele ja vastutasuks saad kasutada kõikjal teiste jagatud Wifi võrku!” Üllas põhimõte, kuid ebaturvaline. Kuna sageli võimaldatakse oskamatult seadistatud (tegelikult seadistamata) raadiovõrgu kaudu ligipääs ka selle võrgu omaniku arvutitele.
Äsja Kuressaares sülearvutiga ringi sõites pidin tõdema, et tubli kolmandik Wifi võrkudest on avatud. Kasutasin sama USB kaarti (USB mälupulga sarnast seadeldist, riputatuna juhtmega autopeegli külge), mida saab ühendada ükskõik millise lauaarvutiga (uutel sülearvutitel on Wifi kaart ja antenn sisse ehitatud).

Ekraanipildi lõikel näed, et pisike universaalne Wifi kaart suutis leida ühes linnapunktis 8 erinevat Wifi ala. Tabeliveerus Encrypt… esitatud None tähistab, et neli nendest on avatud juurdepääsuks kõigile.

Lühend WEP tähistab aga, et raadiovõrgule ligipääsuks tuleb teada 10-kohalist parooli. Ning veelgi turvalisemad on WPA sarnased krüpteerimismeetodid.

Kui mõni arvutispetsialist väidab, et WEP krüpteering murtakse vastavate programmidega lahti 15 minutiga ja WPA jaoks kulub 2 tundi, peab sellise töö tegija arvestama, et ta sooritab vastavalt EV seadustele kuriteo isegi siis, kui paroolimurdmine toimus ainult tehnikahuvist, midagi halba kavatsemata. Ja selle avastamise korral järgneb karistus.

Hooletus või oskamatus

Minul ei olnud turvamata võrkude otsimisel muud tarvet kui käesolev lehelugu. Ja ma ei raisanud aega nende “None” võrkude täpsemaks uurimiseks. Ühes kohas aga pälvis esmalt tähelepanu tänavale jõudnud väga tugev signaal, mida iseloomustavad ribad 50% ja 58% artiklile lisatud teise pildilõike allääres.

Edasi mõõtsin allalaadimise kiirust, saades tänaval täpselt sama suurepärase kiiruse nagu mu kodusel Teetormaja valguskaabliga ühendusel. Et sellesse võrku ühendatud arvuti jagatud kaustad lihtviisiliselt otse tänavalt kõigile juurdepääsetavad olid, on ehk märk saarlasele omasest külalislahkusest?

Käesolevas näites ei ole õnneks tegemist tundlike andmetega, aga päris loomulikuks isikliku arvuti lahket avalikustamist pidada ei saa.

Sotsiaalinternet

Võib-olla teen eelkirjeldatuga karuteene neile, keda tegelikult aidata tahaksin. Et tulemusena hakkavad kõik “wifipurkide” omanikud oma ühendusi paranoiliselt WEP paroolidega varustama ja tasuta ligipääsuvõimalusi internetile jääb napimaks. Tahaksin pakkuda probleemile lahendust.

Meie, kes me oleme edukad ja kasutame kiiret internetiühendust, võiksime paigaldada ühe täiendava Wifi tugijaama, millel piirame edastuskiiruse selliseks, et see meie oma põhiandmeedastust ei takistaks. Mina sattusin K-Arvutisalongi “Kreiside päevade” raames katsetama ruuterit Level1 hinnaga 549 krooni, millel olid just minu “sotsiaalinterneti” loomiseks vajalikud omadused (ruuterite tarkvarad on erinevad).

Lisaks piiratud andmeedastuskiirusele sai seda mudelit väga lihtsalt seadistada läbi laskma ainult interneti kasutamisega seotud andmeid ja rakendada täielik ligipääsukeeld omaniku sisevõrgu arvutitele.

Tulemusena võid näha Ida-Niidu elamurajoonis Wifi võrku nimega “aeglanevaba1”, millele on vaba juurdepääs kõigil.
Täpsemalt kirjeldatakse väga lihtsaid seadistusvõtteid veebiaadressil kuressaare.planet.ee.

Loomulikult ei pea selline “sotsiaalinternet” baseeruma ainult altruistlikel tunnetel, vaid loo alguses kirjeldatud kõigile osapooltele kasulikke kokkuleppeid võiksid sõlmida arvutikasutajad külades, lähestikku asuvad talud jne. Mulle lihtsalt tundub, et kasutajad ise selle peale sageli ei tule. Suurepäraseks eeskujuks on Võrumaa, mille edusammudest, kuid ka teemast üldiselt võid lugeda aadressilt voru.wifi.ee
Isegi signaali edastamine 5 km kaugusele ei näi sealsetele nutikatele talumeestele probleemiks olevat.

Kuidas parandab leviala lihtsam ja odavam lisaantenn ning millised on probleemid liiga suure hulga levialade puhul või kuidas liigagi odav ruuter Level1 ennast üldse õigustanud on, saad lugeda mõnest järgmisest arvutiloost.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)