Külmutatud Noa laev

Norrale kuuluvatel Teravmägede saartel on kõik valmis, et alustada “Külmutatud Noa laeva” ehitamist – tegemist on hästi kindlustatud hoidlaga põllumajanduskultuuride jaoks. Ettevõtmise eesmärk on kaitsta meie planeedi liigilist paljusust globaalse kliima soojenemise eest.

Kaduv loodus

Kiirus, millega praegu surevad Maal välja elusorganismide erinevad liigid, on võrreldav aegadega, mil kunagi kauges minevikus tabas meie planeeti mingi suurem katastroof. Tänase katastroofi põhjuseks on aga inimese enda tegevus. Inimpopulatsiooni väga kiire juurdekasv ja tööstuse kiire arenemine on viinud selleni, et liik Homo sapiens pühib oma teelt ökosüsteemid kogu planeedil.

ÜRO andmetel kaob imetajate liikidest lähema paarikümne aasta jooksul meie planeedilt umbes üks neljandik. Võrdväärset kahju kannatavad ka teised bioloogilised kooslused. Keskkonnaorganisatsioonid, looduskaitsealade ja rahvusparkide loojad ei suuda kuidagi vastu seista tehnilise progressi jätkuvale pealetungile.

Samas ei saa öelda, et inimene pole looduse kaitseks midagi teinud. Näiteks armsa ja kauni panda kaitseks tõusis üles peaaegu pool maailmast. Kuid kohe tekib küsimus – kes peale kitsa spetsialistide ringi tunneb muret mingi väljasuremise ohus oleva putukaliigi või hallituse pärast?

Olles kaotanud lootuse säilitada looduses olev elusorganismide mitmekesisus, on teadlased käivitanud projekti biosfääri „arhiveerimiseks”. Selle projekti eesmärgiks on anda järeltulevate põlvkondadele edasi näidised maakeral kunagi eksisteerinud liikidest.

Samal ajal loodavad teadlased, et kunagi, kui meid eesootavad globaalsed kataklüsmid on möödunud, võib väljasurnud liigid külmutatud seemnete või külmutatud munarakkude abil taas elule äratada.

Viimne varjupaik

Varem on Teravmägedel maasse kaevunud vaid Nõukogude söekaevurid. Kuigi selle ettevõtmise majanduslik efektiivsus oli kahtlane, jätkas Nõukogude Liit Teravmägede saartel polaarjoone taguses lumekõrbes kivisöe kaevandamist mitme aastakümne vältel. Võib vist oletada, et tookord olid Moskva eesmärgid hoopiski sõjalist laadi.

Nüüd aga on areng Teravmägedes võtnud rahumeelsema suuna: organisatsioon nimega Global Crop Diversity Trust (GCDT) kavatseb seal maa sisse hoiule panna poolteist miljonit taimsete kultuuride seemnenäidist. Kaugemas perspektiivis on kavas seda arvu mitmekordistada.

Eelkõige kuuluvad säilitamisele nende liikide DNA näidised, mis on väljasuremise äärel ja võivad jäljetult kaduda juba lähitulevikus. Külmutatud olekus võib pärilik materjal – nii arvavad teadlased – säilida igavesti. Igatahes on igikeltsast leitud geneetilist materjali, mille vanuseks mitusada tuhat aastat.

Norrakad kutsuvad Teravmägesid Svalbardiks, seepärast on ka uue seemnehoidla ametlik nimetus Svalbard International Seed Vault (Svalbardi Rahvusvaheline Seemnekelder).

Selle aasta märtsis algavad Teravmägedes aktiivsed ehitustööd ja suurejooneline seemnehoidla peaks valmima juba 2008. aastal. Norra valitsus on hoidla ehitamiseks eraldanud 5 miljonit dollarit. Kuid kogu kompleksi tööshoidmiseks on aastas vaja 125 000 dollarit – see on äärmiselt väike summa võrreldes näiteks kulutustega füüsikale või sõjatööstuskompleksi ülalpidamiseks.

Ühe elusorganismi liigi genoomi säilitamine maksab vaid 500 dollarit. Ehitis hakkab kuuluma Norra valitsusele, kuid seal hoitav bioloogiline materjal on projekti autorite sõnul kogu inimkonna omand.

Kaasaegne varustus
Kavandatav hoidla on täielikult automatiseeritud. Inimesed hakkavad seda külastama vaid selleks, et teostada plaanilist kontrolli. Sellest ei räägita avalikult, kuid tõenäoliselt on hoidla rajamise eesmärk järgmine – võib saabuda periood, mil inimestel mingil põhjusel (näiteks tuumasõda) napib aega, et muretseda mingite põllumajanduskultuuride pärast.

Projekti autorid lähtuvadki põhimõttest, et ka pärast kõige kohutavamat katastroofi jääb Maal inimestest keegi elama, kes on valmis ja võimeline säilitatud DNA alusel kadunud liigirikkust taastama.

Kaugel põhjas asuv Teravmägede arhipelaag lihtsustab kavandatava seemnehoidla julgeoleku tagamist terroristide ja teiste kurjategijate võimaliku kallaletungi eest. Saarte polaarne asend lubab ka eeldada, et isegi väga mastaapse globaalse soojenemise korral jääb hoidla ikkagi igikeltsa piirkonda, mis ei lase kollektsioonil hukkuda.

Rahvusvaheline seemnehoidla rajatakse 120 meetri sügavusele. Umbes ühe meetri paksused betoonseinad on mõeldud selleks, et hoidla peaks vastu ka siis, kui puhkeb tuumasõda või kui meie planeeti tabab asteroid. Rajatis tuleb piirkonda, mis on seismoloogiliselt küllaltki stabiilne.

Teadlaste arvestuste kohaselt jääb hoidla 80 meetri ulatuses veepinnast kõrgemale ka siis, kui liustikud poolustel ja Gröönimaal kliimasoojenemise tõttu sulama hakkavad. Hoidlasse viiv tunnel on aga varustatud mitme hermeetiliselt sulguva uksega, mis kindlustavad hoidlates oleva bioloogilise materjali täieliku isoleerituse väliskeskkonna kahjulikest mõjudest.

Seemnehoidla kollektsiooni hakatakse regulaarselt uuendama. Bioloogid väidavad, et mõned kultuurid säilitavad oma elujõulisuse vaid 20–30 aasta kestel. Spetsiaalne süsteem hoiab keldris stabiilse temperatuuri vahemikus miinus 10 kuni miinus 20 kraadi.

Seni on bioloogilise materjali säilitamisega tegelenud mitmete riikide DNA pangad. Kuid nende pankadega võib nii mõndagi juhtuda. Nii näiteks hävitas taifuun läinud aasta oktoobris Filipiinide põllumajanduskultuuride panga. Et säilitatavat elu taoliste õnnetuste eest kaitsta, selleks ongi Teravmägedesse rajatav hoidla mõeldud.

Norra põllumajandusminister Terje Riis-Johansen nimetas rajatavat põllumajanduskultuuride varjupika „Svalbardi Noa laevaks”. Projekti üks juhtidest, GCDT tegevdirektor Cary Fowler aga lisas: „Ma oletan, et Noa oleks tundnud selle projekti üle suurt uhkust.”

Pääsemine taevas

Samas leidub teadlasi, kes on inimtsivilisatsioonis niivõrd suurel määral pettunud, et nende meelest pole isegi Teravmägedele rajatav hoidla elu päästmiseks piisavalt turvaline. Nende arvates oleks turvalisem rajada selline hoidla Maa looduslikule kaaslasele Kuule.

Veel mõned aastad tagasi tegi Euroopa Kosmoseagentuuri Kuu-projekti juht Bernard Foing ettepaneku rajada Kuule baas, kus hoitaks kõigi elusorganismide DNA näidiseid.

Kui elu meie koduplaneedil tuumasõja või mõne kosmilise intsidendi tagajärjel (näiteks kokkupõrge asteroidiga) täielikult hävineks, siis päästaks elu Kuul asuv DNA pank. Teadlase sõnul tuleks selles pangas säilitada ka inimese DNA näidised. Kuuga seotud projekt on aga praegu veel lapsekingades. Selle tõsisem väljatöötamine algab siis, kui eurooplastel õnnestub Kuule viia automaatjaam.

Tagasi allikate juurde

V sajandil e.m.a elas filosoof Anaxagoras, kes eeldas, et elu Maal tekkis seemnetest, mis eksisteerisid „igavesti ja kõikjal”. See vanakreeka filosoofi idee vajus aga sajanditeks unustusehõlma. Kaasaja teaduses tuntakse seda seisukohta nn panspermismi teooria nimetuse all. Selle teooria põhiseisukohad ei ole evolutsiooniseadustega vastuolus.

Kaasaegsel kujul tekkis panspermismi teooria XIX sajandi teisel poolel ja selle elluäratajad olid saksa meedik Hermann Eberhard Richter, rootsi keemik Svante Arhenius ning saksa arst ja füüsik Hermann Helmholtz. Need teadlased tulid välja hüpoteesiga, et elu planeedil Maa on kosmilist päritolu – asteroidid kandsid mikroorganismid ja eosed teistelt planeetidelt meie planeedile.

Tänapäeva bioloogia üks rajajatest, DNA kaksikspiraali avastaja ja Nobeli preemia laureaat Francis Crick esines 1973. aastal (kaasautoriks oli Lesley Orgel) “suunatud panspermismi” ideega. Vastavalt sellele hüpoteesile saatis elusorganismid Maale teadlikult mingi teine tsivilisatsioon.

Kui me tõepoolest ei ole selles mõõtmatus universumis üksinda ja kui tsivilisatsiooni areng – nagu õpetab meid dialektiline filosoofia – kulgeb mööda spiraali kui eituse eitus, siis tekib Cricki hüpoteesi puhul paratamatult üks küsimus: miks sellel võõral tsivilisatsioonil tekkis järsku vajadus “külvata” eluvormid teisele planeedile? Kas mitte seepärast, et elu alal hoida, sest nende oma planeedil muutus elu säilimine mingil põhjusel võimatuks? Kas see tähendab, et inimkond on jõudnud samasse arengujärku – ta on muutnud Maal oleva keskkonna elu jätkumiseks võimatuks ja nüüd peab ta mõtlema sellele, et elu uuesti kuskile mujale „külvata”?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 82 korda, sh täna 1)