Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Äi ole sii suurd muudadust midad – ikka oo veel üksseesama kuu, lund keik kohad täis ning äi löpe äga löpe. Nii palju oo siiskid midad vehe mihem ka, et lind jüba laulab, a nähje veel äi ole, kus pool…

Neh, iidlast vidavad sii omavahel preet kihla, et kas ikke tuleb jeetee vai mette. Ma ütlesi soole – äi tule mette, sennepärast et kusakohapeeld ta kasvata saab kui peeva oo plussraadid ning öösse jeeb ka alla poole kümmed kraadi.

Ma sii ühe mihega reekisi, et … kus see pidi olema, et keikse paksem koht oo nelitseist sendimeeterd, a kümme peeks egal jühul veel juure tegama, siiss vöiks vöibolla autuga ülemere köimisest unistama akada. A senne moodiga, mes preet oo, jeeb see asi peeruks. Ning mes sool praami peelgid äda oo, kui ta kinasti kraahvigus leheb? Tuba soe, loe lehte vai ae niisama jüttu.

A senna paari poole ee sa mette vaadagid, kuigid seel oo siiss, kui praam välje akab menema, ermus saba. Ma mötlesi, et mes asje seel nüid müidakse, sest neh, vaada – see va vene aea vaard oo ikka sees, et kui kuskispool oo saba, siis oo seel midad nöukest, mes sool ka kindla peele taris oo, kuigid sa teed jüba isegid ette, et äi lehe taris. A sa `psaa mette – ikka peed vaatma menema!

Neh, ma leksi siiss ka, noorig küsisis kohe kinasti, et mes ma soovi ning ea oli, et ma pole kohe tellima akand ning vehe vaatsi ka, mes midad maksab ning sa kujudad omale ette – mo menek leti eerest oli nii nobe, et kui ma tagasi tooli peele jöutsi oli vanamoril nöuke nägu pees, et akab kohe peeste vesti selga aema. Ta küsiskid, et me jühtus?

Ma ütlesi, et pole sii jühtund midad, laev oo öige kursi peel, a ma oleks eerpeeld ee kadund nat Permuuda kolmnurkas ning senne pöhjus äi olnd midad muud kut kiluvöileib… Neh, kujudad sa omale ette, et nöune asi maksab seel terveld 15 krooni!

Äi ma mette aru äi saa, kas tahab see noorig seel omale kasugat osta vai oo ta mees kasiinus raha maha mängind vai oo veel midad. Vai kui seda äga teist äi ole, siiss oo ainam asi, et nee kilud oo üks aaval merest kinne püitud ning vehemasti kuus inimest oo pärast nende kallal vaeva näind: üks puhastab ee, teina paneb vöi leiva peele, kolmas keedab muna ee, neljas leigab muna katki, viies setib keik senne kraami leivatüki peele ning kuues oo siiss see noorig, kis soole naerun nägu pees seda maha müie üridab.

Ning seel oo kile veel ümber tömmat, nenda, et öhk lisi äi peesi ning sa p`tea ilmaskid mütmes nädal see mereulgus seel vitriinis pleekind oo.
Vanamor ütles moole, et mes sa sii ringi kargudad – taal oo vöilevad kodus valmis tehet, pista kinni ning ta p`taha senne eest midad…

Neh, kui nüid jütt mere peele leks, siis ma pea ütlema, et „Sant olla“ oo keikse parem laev, sennepärast, et seel saab sedamodi suitsu tehje, et sa äi pea öue külma käde mette menema ning teedsa – kui sool nöuke koht oo jüba ede antud, äga sa siis p`tahagid kogus aeg kohlamas köia, korra pooleteisme tunni sees teed ning keik. Sest vaada – see oo psihhuloogiline asi – kui sool kuskispool keelat vilja maitsed juures äi ole, äga siiss inimene seda nii väga äi imustagid mette.

A ühest asjast ma äi ole aru saand, et möne laeva peel oo toolid kinasti laua ümber, a nii kut sa istuma tahad akada, siis oo ta kohe ketiga pöranda külges kinni ning sa katsud, kuidas moodi sa sedasi laua taha istuma peesid, et sa omale röömpsa koha peele aiged äi tee.

Teises laevas oo jälle toolid sedamodi, kudas jühtub ning sool pole mingitsugust mured – aruda laua tagand ee ning istu maha nat kodus köögi laudas. Vanamor tahtis nüid ermus tark olla ning arvas, et äkist oo see asi seda modi seetud, et kui oo ermus torm, siiss söidab nöuke laev, kus toolid kinni ning vaikse ilmaga söidab jälle see, kus toolid lahti oo.

Ma ütlesi vanamorile senne peele, et vaada – ee sa moo suguse mihele ning mere peel peelekauba nii lolli jüttu ae, sennepärast, et tormiga praam äi köigid… Ma nägi küll, et vanamor vidas moka amba peele ja jo moole kodus tehtaks tormi, et ma jülgusi teiste ees sedamodi ütelda, a… oh sa siga, ma pidi peeaegu, et ee unustama – oome jo suur püha ning vabariigi aastapeev peelekauba!

Ma soovi soole senneks puhuks önne ka! A teedsa, mool oo vehe kahju ka, et mede president nenda kitsi oo, et pole raatsind ordenid nii palju välje anda, kut Rüitel andis, jüstkut peeks ta nee oma taskust kinni maksma. Nehja, teise külje peeld kutsus Rüitel oma kätt katsuma nenda palju saarlast, et möni vöis pee aegu et tutva näuga olla. A müid on kinnel, et kui Ilves nee keik Tartu veab, siis pole televiisurt möted vaatma akadagid.

Neh, a kinnel sennest midad oo, mes ma senne juures mötle – mette midad. Eks ta ole muidud sedasi, et presidendid tulevad ning lehtvad, a aasted ainuld lehtvad. Nenda, et tee siiss saagid oome suu vehe magusaks ning mötle senne peele ka, et pole meitel sii preeguses täielises Eesti vabariikis suurd äda midad.

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)