Riigikogu muutis väikesaarte seadust

Eile võttis riigikogu vastu püsiasustusega väikesaarte seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse.

Eesti Saarte Kogu kaastöönõukogu liige Maret Pank kartis, et muudatused teevad seaduse halvemaks. „Me ei tahtnud seadust puudutada, kuna see jõustus niigi raskelt,” põhjendas Pank skeptilisust, kuid lisas, et kartustel ei olnud alust.

Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Avo Üpruse, Trivimi Velliste, Jüri Saare ja Mark Soosaare algatatud seadusemuudatus täpsustab väikesaare püsiasustuse ja püsielaniku mõisteid ning saarvalla üldkogu pädevust.

Samuti annab vastuvõetud seadus väikesaare omavalitsusele ostueesõiguse väikesaarel asuvale kinnisasjale. Eelnõu autorite hinnangul on see vajalik selleks, et kaitsta väikesaare alade sattumist juhuslike omanike kätte.

Selline säte aitab autorite arvates kaasa traditsioonilise ühistegevuse taastamisele väikesaartel ja maa ühiskasutusse andmisele rannakarjamaadena või puhke- ja spordiväljakutena. Ruhnu vallavanem Aare Sünter peab nimetatud seadusepunkti positiivseks, kuna see annab vallale võimaluse reguleerida maade liikumist. „Väikese saare puhul on iga maatükk kallis,” leidis Sünter.

Riigikogu liikme Jüri Saare arvates on seaduse juures olulisim punkt, mis võimaldab luua saarevahi ametikoha. Saarevahi ülesandeks oleks järelevalve saarel paiknevate loodus- ja muinsuskaitse objektide üle. „Paljudel saartel ei ole kohapealset omavalitsust, mis kontrolliks seal toimuvat,” rääkis Saar. Saarevahtide palgaküsimuse peavad Jüri Saare sõnul omavahel selgeks rääkima riik ja omavalitsused.

Eesti Saarte Kogu eestseisuse esimehe Reet Kokovkini sõnul toetab Saarte Kogu saarevahi ametikoha loomist, kuna järjest enam teeb majakavahi töö ära elektroonika ning saared jäävad ilma inimkontrollita. „Samas suhtume väikesaarte seadusesse tervikuna kriitiliselt. Meie soov on see, et seadus käsitleks kõiki saari, sest saared on erilised ja elu on seal kulukam,” rääkis Kokovkin.

Tema sõnul on praegune seadus vastuoluline, mitmes valdkonnas puuduvad reaalsed tulemused. „Riik ei ole võtnud seadusega ettenähtud vastutust väikesaarte sadamate korrashoiu üle,” tõi Kokovkin näite sellest, kuidas ministeeriumite ametnikud lükkavad vastutuse ühelt teisele.

„Meie tahame, et seadus aitaks elada täisväärtuslikku elu kõikidel saartel,” võttis Reet Kokovkin kokku Eesti Saarte Kogu eesmärgid.

Käesoleva seaduse järgi on Eestis üksteist püsiasustusega väikesaart: Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2008.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)