Leevi Naagel: Kaitseliitu kuulumine näitab inimese ilmavaadet (1)

Leevi Naagel: Kaitseliitu kuulumine näitab inimese ilmavaadet

 

Leevi Naagel on mees, kes olnud Kaitseliidus selle taastamisest saati. „Ega ma Vene ajal küll mingi dissident ei olnud, kuid isamaaliselt olen mõelnud kogu aeg,” tunnistab Leevi. Mehe sõnul käis ta küll toonaste teisitimõtlejatega läbi, levitas isegi kirjandust, kuid vahele ei jäänud.

„Laulva revolutsiooni ajal, kui tegutses Kodanike Komitee ja ei saanud Kaitseliidu taastamisest veel rääkida, tegime spordiseltsi Tarapita, kuid tookord läksid sündmused nii tormilise kiirusega, et juba paari kuu pärast räägiti Kaitseliidu taastamisest kui reaalsusest,” meenutab Leevi täna.

Ja ta on olnud raudnael, kelleta Kaitseliidu Saaremaa malevat ette ei kujuta.
Kui maleval oli esimene suur õppus Kihelkonna metsas – see võis olla 1991. aastal –, hankis Leevi tarbijate kooperatiivist välikatla. Naljaga pooleks tõdeb ta, et isiklik initsiatiiv on ikka karistatav küll, sest tagalasse mees tookord ka jäi. Olgugi et pea paarkümmend aastat noorematega on ta olnud rajal kas või eel-Ernal.

Leevi sõnul on Kaitseliitu kuulumine missiooni asi, tunnetuse küsimus. „Algusaegadel oli küll nadi kuulata, kui organisatsioonist pressis negatiivses kontekstis räägiti, kuid kui püüad ise sealjuures normaalseks jääda ja nõnda ka käituda, pole asi nii hull,” meenutab ta. „Aga eks meile tuli ka selline keskmine eestlane, isegi natuke madalam kui keskmine ning neid sai üsna pea ka Kaitseliidust välja arvatud.”

Nüüd, mil Kaitseliit suutnud endale ühiskonnas ja riigikaitses kindla koha leida, on olukord muutunud. Lastehaigused on põetud ning on meeliliigutav, kui noored mehed, kes ennast juba sidunud kas Scoutspataljoni või sõjakooliga, leiavad aeg-ajalt ikka tee kodumaleva õppustele. „Eks meil noortest kotkastest olegi see peamine järelkasv,” konstateerib Leevi. „30–40-aastased ennast enam eriti meiega ei seo.”

Järelkasvuga on aga Leevi üsnagi kursis, sest juhib Kärla koolis noorte kotkaste rühma (tütar Tiiu askeldab muide samas koolis kodutütardega). Leevi arvutab, et kui ta kulutab Kaitseliidu peale kolm päeva kuus, siis aastas tähendab see enam kui kuud. Tegelikult on see mehe arvates suhtumise küsimus, sest teadmised-oskused, mida Kaitseliidus saab, annavad lihtsalt hea enesetunde, et saad hakkama. Ja kes see siis veel oma peret ja kodu kaitseb kui mitte pereisa?

Kui mõnele tundub, et Kaitseliit on selline kinnine relvavendade sõpruskond, siis soovitab Leevi huvilisel siiski uurida, mida ja miks üks vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon teeb.

„Näitab ju Kaitseliidus olemine ennekõike inimese aatelisust ja ilmavaadet ning kellelegi ei ole kohustuseks pandud osaleda kõikidel õppustel – harjutustel, mis aasta jooksul malevas toimuvad,” märgib Leevi ja tuletab meelde Eesti Vabariigi põhiseadust, mis paneb kõikidele kodanikele kohustuse osaleda riigikaitses. Igal juhul on ta seda meelt, et Kaitseliit kui totaalkaitse alustala ei kao mitte kuhugi, sest kui küsitlused näitavad, et tervelt 80 protsenti rahvast on praeguse kaitsesüsteemi poolt, võib siiski mõelda organisatsiooni kasvamisele.

Pealegi on lootust andnud uued ülemad – kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja Kaitseliidu ülem major Raivo Lumiste.

Kaitseliit loodi 11. novembril 1918, Kaitseliidu Saaremaa malev sama aasta 20 novembril. Kaitseliit taastati 17. veebruaril 1990 ja Saaremaa malev 20. aprillil 1990.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)