Eesti Vabariigi sünnipäeval pärjati Muhu aasta tegu (2)

Eesti Vabariigi sünnipäeval pärjati Muhu aasta tegu

 

Eesti Vabariigi 89. sünnipäeval kuulutas Muhu vallavanem Tiit Peedu Muhu aasta teoks kohaliku restorani ja kaubahoovi asutamise ja käimalükkamise.

Lisaks anti laureaatidele kätte valla kultuuri-, spordi- ja hariduspreemiad.
Muhu põhikooli aulas toimunud kontsertaktusel anti üle preemiad viies kategoorias. Kultuuripreemia laureaadiks osutus Irma Järvesalu, hariduspreemia läks Helje Tikerpalule, spordis tunnustati Pille-Riin Toomsalut ning aasta teoks nimetati Muhu restorani ja kaubahoovi käivitamine Liival. Vallavanema sõnul oli kõikides kategooriates nominente vähemalt kolm ja valiku tegemine oli raske. Kõik tunnustatud said valla tänukirja ja 5000 krooni preemiat.

Lisaks tunnustati ka valla parimaid maksumaksjaid Saaremaa Laevakompaniid ja Kehte OÜ-d.

Aktusel kõnelnud Muhu vallavolikogu esinaine Kadri Tüür märkis, et tal on hea meel näha, et kohalik muhu murre hakkab taas kasutust leidma. „Meie keel on saamas jälle tõsiste juttude edastamise keeleks,” nentis Tüür oma peokõnes.

Oma Saarele ütles Tüür veel, et murdekeel ei ole kuhugi kadunud, see on vaja vaid inimestes üles äratada. „See, et meie keelt on hakatud rohkem kasutama, näitab, et murdekeelel on rohkem võimalusi kui lihtsalt lolli jutu ajamine,” märkis Kadri Tüür. Tervitades kokkutulnuid isamaa sünnipäevapeol mõlgutas Tüür mõtteid küsimuse üle „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?”. Tema arvates tuleks see küsimus ümber sõnastada ja küsida iseenda käest: mida saan mina teha selleks, et Eesti oleks selline, nagu ma tahtsin?

Vallavanem Tiit Peedu avaldas oma sõnavõtus heameelt valla arengu üle ja kutsus inimesi nädala pärast valimisurnide juurde tegema valikut oma südametunnistuse järgi, sest ainult siis saame riigi, millist tahame.

Muhulasest riigikoguliige Imre Sooäär õhutas sünnipäeval mõtlema ka nende muhulaste peale, kes on kodust kaugel. Samas märkis ta vajadust teha kõik selleks, et eemalviibivad kodusaarlased taas tagasi tuua, et nad oleksid oma kogemustega abiks Muhu arengus ja ülesehitamisel. Sooäär esitas kohalviibijatele ka laulu „Annemari”, mis on viisistatud sõja jalust laia maailma lahkunud kirikuõpetaja poolt põgenikepaadis kirjutatud luuleridadele.

Kohalikud kultuurikollektiivid Ätsed, Tokkroes ja meesansambel tegid tavalisest kõnekoosolekust tõelise peo, mis jätkus vallajuhtide pakutud einega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)