Kõige tähtsam sündmus maailma ajaloos

Kõige tähtsam sündmus maailma ajaloos

 

No kena alanud sea-aastat kõigile! Kus sõbrad koos, seal peab ka sigu hulgas olema. Nii ütleb martna vanasõna, millele kuidagi ei söanda vastu vaielda. Tuleb tõdeda, et vanasõnade järgi võiks terve elu joone peale sättida. Oleks kõik sama lihtne ja must-valgelt mõistetav nagu vanasõnadest välja lugeda võib, mis siis viga. Paraku on elu tunduvalt värvikirevam.

Läinud nädala teisel poolel pidasid põllumehed Saaremaa eri paigus tõsiseid koosolekuid. Kaali külastuskeskusesse ja Lümanda rahvamajja tuli kokku pea paarsada maaharijat Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt, Muhumaalt ja Abrukast. Küsimus ikka üks – kuidas ja millal lahenevad PRIA-ga tekkinud erimeelsused?

Tänaseks on selgunud põllumajandusministeeriumi uued seisukohad, ilmselt läbiviidud auditi tulemusena: tagasimaksmisele kuuluvad ainult toetused, mis on välja makstud Euroliidu mõistes nii-öelda mittepõllumajanduslikele maadele.

Suureliselt lubati ka, et selle eksimuse eest (huvitav, kelle eksimus?) sanktsioone ei rakendata, kuna PRIA ametnikud pole taotlejatele seda 50 puu probleemi üheselt mõistetavalt lahti seletanud. Maakeeli öeldes lihtsalt eksisid, tegid vea.

Vaatasin vastlapäeva uudistesaateid kõigilt kanalitelt, kus minister seda teemat käsitles. Ühtemoodi segaduses olen siiani. Vabandage väga! Probleem ju selles oligi, et toetusi tagantjärele tagasi ei nõutaks. Sisuliselt ei muutu ju midagi. Põllumeest lihtsalt ei trahvita selle eest, milles ta nagunii süüdi ei ole.

Siiani on küsimusi rohkem kui vastuseid. Võib-olla oli ministriproua juba mõtetega pidusaalis ja mõni oluline täpsustus jäi välja ütlemata. Aga võib olla on asi lihtsalt maameeste puudulikus mõistuses? Elame ja näeme, kas ikka paistab päike kõigile võrdselt.

Läinud teisipäeval oli vastlapäev. Päev nagu peab, liulaskmise, vastlakuklite, seajalgade ja hernesupiga. Talvgi näitas oma õiget nägu. Varajane hommik tõi tuisu ja lumehanged. Päeva edenedes aga lumetuisk vaibus, taevas selgines ja päike tegi päeva rõõmsaks. Vanarahvas teab rääkida, et kui vastlapäeval on ilm ilus ja päikesepaisteline, siis tuleb hea vilja-aasta. Mis peaks Eestimaa inimestel selle vastu olema!

Nädala keskpaik tõi ka Abrukale üle 20-kraadise pakase, mille inimesed koos lindude ja loomadega edukalt üle elasid. Abruka lindude eest hoolitsevad ju meie omad naised eesotsas Kallaste Õiega. Nii et siinmail ei pea keegi tühja kõhtu kannatama.

22. veebruar ei ole küll veel rahvuspüha, kuid kindlasti päev, mis Abrukalt vaadatuna märkimist väärib. Aasta võrra vanemaks said kaksikutest kirjamehed Ülo ja Jüri Tuulik. Mehed, kelleta Abrukat ette ei kujutagi.
Võib-olla on minu tõlgendus veidi meelevaldne, kuid mulle tundub, et Abruka ajaloos on vähemalt üks tähtis sündmus. Kui Jüri Tuulik kuulutab Abruka Juula suu läbi, et maailma ajaloos pole midagi tähtsamat old kut Abruka sündimine, siis mina arvan, et Abruka ajaloos pole midagi tähtsamat old kut kirjanikest kaksikvendade sündimine.

Abruka peab kummardama kolmele suurmehele. Vanajumalale, kes Abruka lõi, ja vendadele Tuulikutele, kes sellest imeteost maailmale kuulutavad. Abruka jaoks tähtsad ja vajalikud asjamehed kõik. Vahe seisab ainult selles, et Vanajumalat ma isiklikult ei tunne, aga vendadele Tuulikule söandan terekäe pihku pista ja juttugi puhuda. Suur osa maailmakodanikke teab Abruka olemasolust just tänu nendele meestele.

Abruka on muinasjutumaa merede keskel, kuhu saabudes hakkab tiksuma oma aeg, Abruka aeg. See on paik, kus meri maaga ringiratast kokku saab. Kus inimeste kõrval ka koertel ja varestel oma lugu rääkida on. Maailmas pole teist sellist imelist paika, kus hommiku pool on Vätta mehed, lõuna pool Linnusitamaa, õhtu poole aga jäävad sõrulased. Ning hämaruse saabudes vilguvad põhjakaares virmalistena Saaremaa ainsa suurlinna Kuressaare kirevad tuled. Abruka on paik, kus hing leiab puhkust ja vaimujõud kosutust.

Sellest kõigest teavitavad kaksikvennad Tuulikud ka Abrukast kaugemal viibivaid maailmakodanikke. See on kena ja kiiduväärt tegevus, nii ei jää see ime, mille nimi on Abruka, ainult meile endile. Avarat mõttelendu ja tugevat tervist neile! Abruka on seda väärt, et teda armastada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 151 korda, sh täna 1)