Õpetaja Inna Vann alustab sügisel seitsmendat korda 1. klassiga

Õpetaja Inna Vann alustab sügisel seitsmendat korda 1. klassiga

 

Kuressaare põhikooli õpetaja Inna Vann töötab pedagoogina 23. aastat. 2007. aasta tarkusepäeval astub ta seitsmendat korda esimese klassi ette. „Nii, nagu lastele on see esimene kord kooli tulla, on ka minule iga 1. september uus,” ütleb ta.

Tegelikult kohtuvad sügisel põhikoolis kooliteed alustajad nii oma kooli, õpetaja, logopeedi kui ka direktoriga juba kevadel maikuus. Õpetaja Inna Vanni arvates annab säärane kohtumine kindlustunde – sügiseks ollakse juba natuke tuttavamaks saanud ning võimalus rääkida on olnud nii kodul kui koolil. Nii oma ootustest kui ka lootustest. Ka koolijuhataja Jaan Lember peab viimast väga oluliseks – et toimiks koostöö märksõnadega „kodu” ja „kool”.

Kuressaare põhikool on aastaid olnud n-ö tavaline kool. See annab ka kindlustunde ja turvalisuse, sest kardinaalseid muutusi pole koolielus ega õppetöös tehtud. Ka ei „kalduta” kuhugi poole ega võeta lapsi vastu katsete alusel.

Kuna klassid on viimastel aastatel olnud suhteliselt väikesed, peab õpetaja Vann seejuures plussiks, et õpilasi õpib kiiresti tundma. Sest olgugi et vaid 7-aastased, on nad isiksused ometi kõik.

Näpunäited vanematele

Mida öelda lapsevanemale, kellel sügisel koos poja või tütrega ees kooliminek? Staažikas ja kogemustega pedagoog Inna Vann teab üles lugeda mõned olulised punktid. Ennetamaks kooli(mineku)stressi ei maksaks last kooliga hirmutada.

Lapsele on oluline selgitada, mis temaga koolis juhtuma hakkab. Kindlasti tuleb koos lapsega selgeks õppida koolitee. Kui laps liikleb bussiga, peavad tal selged olema ka bussiajad – siis ei teki juba hommikul esimese tunni ajal paanikat, et äkki jään ma bussist maha, ja ta jõuab ka tõesti õigel ajal kojuviiva bussi peale.

Inna Vann ütleb, et esimesse klassi tulija puhul ei ole tähtis, et ta oskaks juba eelnevalt lugeda, kirjutada ja arvutada. Palju olulisem on, et laps suudaks teha 20 minutit tööd, nuusata ise oma nina ning siduda kinni kingapaelad. „On oluline, et lapsel säiliks võimalikult kaua soov koolis käia,” teab ta, lisades, et koolis püütakse igati toetada lapse individuaalset arengut.

Nii direktor kui õpetaja leiavad, et põhikool on väga hea asukohaga kool nii linna- kui ka maalaste jaoks. Ikkagi lausa kesklinnas, bussijaam lähedal.„Meie koolilastest on maalt tervelt 20 protsenti,” kinnitab Jaan Lember. Et varasemad bussiga tulijad ula peale ei satuks ning neil oleks tundide alguseni kusagil olla, avab koolimaja oma uksed juba kell 7.30.

Koolis saab kõhu täis

Et pika koolipäeva peale (koolis on ka pikapäevarühm) koolijütsidel kõht tühjaks ei läheks, selle eest hoolitseb kokatädi Elle Seppa oma meeskonnaga.

Kooli köögil tuleb valmis olla toitlustama iga päev kolmel korral kokku 300 last ning on üllatav, et Elle Seppa on suutnud valmis mõelda tervislikud menüüd, mis kuu jooksul ei kordu. Palju pakutakse puuvilju, juurvilju, mahla, toorsalateid. „Tänapäeval on ju lihtne, palju asju tuleb kööki tükeldatult, peaaegu valmis. Ei anna võrreldagi ajaga, mil sulle anti ette veerand siga, et tee sellega, mis suudad,” meenutab rõõmsameelne kokk, kelle sõnul on lapsed head sööjad (direktor lisab, et kogu kooliperest ei söö ainult kümmekond õpilast) ning erilise viisakusega paistavad oma tänusõnades silma algklasside õpilased ja poisid.

Tegelikult on „päris tavaline põhikool” päris põnev paik, sest tegevust jätkub lastele ka koolivälisel ajal. Alles tähistati uhkelt vabariigi aastapäeva, just enne seda oli sõbralik üllatuste nädal. Kevadel on kooli lauluvõistlus Lauluritsikas. Kindlasti saab Kuressaare põhikooli tegemistest ajaleheveergudelt edaspidigi lugeda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 251 korda, sh täna 1)