Kaarel Kasemets: müün oma vaimset tööjõudu kusagil mujal

Kaarel Kasemets: müün oma vaimset tööjõudu kusagil mujal

 

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialisti Kaarel Kasemetsa otsus enne pensioniikka jõudmist töökohta vahetada tuli ootamatusena nii tema kolleegidele maavalitsusest kui ka paljudele kogenud ehitusspetsialisti tundvatele inimestele.

Seitse aastat omaaegset suurt ehitusfirmat Tartu KEK-i juhtinud ja aastaid Saaremaal mitmes ametiasutuses juhtivatel kohtadel ehitust kureerinud Kaarel Kasemetsal oli maavalitsuses 15. veebruaril viimane tööpäev.

Alles hiljuti avaldas Eestimaa roheliste väljaanne „Keskkond ja kodanikualgatus” kirjutise Kaarel Kasemetsast kui kohusetundlikust planeeringute järelevalvespetsialistist, kes pühendunud rannikualade ehitustegevuse ohjamisele nii oma töisel kui ka vabal ajal.

Kasemets ise tõdeb samas trükises: „Näen pidevalt, et arendajad püüavad ka kõige paremat keskkonda planeeringute kaudu rahaks teha. Seejuures on üsna ükskõik, mida ja kuhu planeeritakse – kas suvilate kogumit, puhkekeskust või lennuvälja –, peaasi on keskkond teenima panna.
Planeerimist, ehitamist ja sellelaadset arengut tuleks soodustada ja kavandada eelkõige seal, kus ehitamine parandab kesist või räämas ümbrust. Praegu on nii, et looduslikult ilusad kohad ehitatakse täis.

Mida turg küsib, seda kinnisvaraarendaja ka kohe planeerib. See on rahaliselt väga köitev hullumeelsus, millele kohalikud omavalitsused ei ole tänaseni suutnud pidureid peale panna, kuigi avalike huvide kaitsmise kohustus peaks omavalitsustele olema esmatähtis ja seda eeldavad ka seadused.”

Mis siis ajendas tunnustatud riigiametnikku lahkumisavaldust kirjutama? Kas riigimehelikult mõtleval ja tegutseval sportlikul ametnikul tõesti tekkis tüdimus või oli põhjus milleski muus?

Niipea ma siiski pensionäriks hakata ei taha. Tervis on hea ja kui mind aktsepteeritakse, siis jätkan õpitud erialal. Edastasin oma sõnumi maavalitsuseski – saan tööga hakkama, see on mulle jõukohane. Töötaksin edasi, aga ma tahaksin oma töö eest saada keskmist palka. Eesti vabariigi algusaastatel oli minu palk sellel ametikohal töötades üle keskmise. Aastatega on töömaht pidevalt kasvanud, aga millegipärast on töötasu jäänud sinna, kus ta oli.

See on avalik saladus, et pärast Jüri Saare lahkumist maavanema kohalt hakati meie osakonda represseerima. Põhjus oli selles, et kaks osakonnajuhatajat tahtsid saada maavanemaks. Hakkas pihta inetu mäng, kus tennisemängupartneritest ja sõpradest said rivaalitsevad kolleegid. Kannatajaks osutus kogu meie osakond.

Kui Jaanus Tamkivist oleks saanud maavanem, siis oleksin kahtlemata edasi töötanud. Tamkivi, kes on ise osalenud Kuressaare linna planeeringu tegemisel, mõistab planeerimise ja ehituse osatähtsust. Ehitust õppinud ja ehitusfirmades töötanud inimesena oskab Jaanus Tamkivi meie osakonnas töötavate spetsialistide rolli õigesti hinnata.

Kas viimaseks tilgaks kannatuste karikas said mõne kolleegi hinnangud?
Kui öeldakse, et sa ei kõlba, mine ära, ja leitakse, et oled vääritult käitunud, kusjuures kõik minu teenistuskäiku Saaremaal teavad, siis arvasin, et lasku mind lahti. Pakuti: mine ära, saad veel mitu kuupalka otsa. Peaasi, et kirjutaksid omal soovil avalduse.

Mina panustasin uuele maavanemale. Praegune maavanem ongi tubli mees. Annaks Jumal talle aega ja oidu õigete nõunike valikul.

Otsustavaks sai uus töötasusüsteem. Töötasud määrati ametikoha, mitte tööpanuse järgi. Kui maavalitsuse tööd suunavad siseministeerium ja ka regionaalminister, siis töötasud määrab hoopiski rahandusministeerium. Lootsin, et korrastamist vajavad asjad võetakse kardinaalselt käsile, aga otsustavat lahendust ei tulnud.

Kuidas rakendatakse Eesti riigis seadusi? Parlament on juba üle tuhande seaduse välja töötanud. Tore! Reeglistikku on vaja reguleerida. Seadused on läinud nii keeruliseks, et kohalikes omavalitsustes ei jagu töötajaid, kes seda valdkonda jagaks. Seadusekuulekus ei ole kaugeltki kõigini jõudnud. Igas omavalitsuses peaks olema kõrgharidusega jurist, kes täidab ka vallasekretäri ülesandeid.

Spetsialiste ei jagu ka planeerimise ja ehituse valdkonda. Koostööpartnerid pidevalt vahetuvad. Vajalikku kontrolli omavalitsuse tegevuse või õigemini tegevusetuse üle ei ole. Planeerimatuse ja omavolilise ehituse tagajärgi on näha terves Eestis. Praegu uurib riigikontroll, miks rannaalade planeerimine ei toimu kehtivate seaduste alusel ja miks seaduste kohaselt ei tehta järelevalvet. Korda pole sellepärast, et seaduse järgi on keskkonnaministri ainupädevuses otsustada rannaaladel isegi detailplaneeringu lubatavus või mittelubatavus, ehituskeeluvööndi vähendamine või mittevähendamine.

Eesti vabariigis on üle 200 kohaliku omavalitsuse. Keskkonnaministri töökoormust arvestades piisaks, kui ta otsustaks ehituskeeluvööndi vähendamise küsimusi omavalitsuste üldplaneeringu alusel. Aga ei, ta teeb seda detailplaneeringu tasemelgi. Oletame tagasihoidlikult, et igal omavalitsusel on aastas kümme detailplaneeringut, kus soovitakse eritingimusi ehituskeeluvööndi muutmiseks. Järelikult peab minister aastas langetama juba üksnes selles valdkonnas 2000 otsust. Iga otsuse tegemisel peab ta ju süvenema konkreetsesse situatsiooni. Liig mis liig ühe ministri jaoks.

See näitab, kuidas võim on kontsentreerinud Tallinnasse ja kohapealsetelt struktuuridelt on otsustamine ära võetud. Ka Saare maakonna rannaalade planeeringusse on minister sekkunud, vähendades ehituskeeluala mitmel juhul põhjendamatult.

Maamehena ei meeldi mulle see, kui põllumaale planeeritakse ehitada trobikond maju. Praegu ei ole põllumaa hinnas, kuna seda ei kasutata. Kahjuks ei ole põllumaa tootmisvahendina koteeritud. Metsamaa on. Rannakaitsemetsadesse minnakse jõhkrate detailplaneeringute alusel sisse. Neid asju praegu uuritakse, olgu see siis maade vahetamine – vähemväärtuslik väärtuslikuma vastu – või midagi muud sarnast.

Seaduse üks autoreid Jüri Lass ütles ühel hiljutisel nõupidamisel Tallinnas välja, et ega see detailplaneering polegi kellegi planeering. Olen temaga täiesti päri. Õige planeering on üldplaneering, kus vallavalitsus otsustab, et teede ja elektrivarustusega piirkonnas lubatakse ehitustegevust arendada. Maakonnas on vaid neljal omavalitsusel üldplaneeringud.

Detailplaneeringud peavad aga vallad kõigepealt maavalitsusega kooskõlastama. Sellele järgneb maavalitsuse järelevalve. See on väga mahukas töö.

Kahjuks ei väljenda detailplaneeringu sisu alati avalikku huvi, aga peaks väljendama. Asjatundjana olen sellele alati tähelepanu juhtinud. Millegipärast ei ole see töö tunnustamist leidnud.

2007. aastaks peavad kõikidel valdadel seaduse alusel üldplaneeringud tehtud olema. Üks vallavanem ütles mulle, et üldplaneeringu puudumisel ei juhtunud 1998. aastal midagi ja ei juhtu ka nüüd. Nähes seda, mis meie riigis toimub, ei osanud ma talle midagi vastata. Ja elu lähebki ligadi-logadi edasi.

Määravaks osutus siis palk ja ebakompetentsed töötajad omavalitsustes?
Minu ametikoht maavalitsuses oli nii vääritu, et ei võimalda normaalset äraelamist. Rahandusministeeriumi arvates on see ametikoht nii väikese tähtsusega, et ei vääri enam Eesti keskmist palkagi.

Toidukorvi hind on ammugi üles hüpanud. Minu abikaasa saab minust rohkem palka. See on tore, et tal hästi läheb, aga see ei tee küll rõõmu, et minul halvasti läheb.

Kuidas saab nii olla, et minu ülemus on töötasu arvestuse järgi esimeses kastis, aga tema otsealluv neljandas kastis. Ometi olen ma omandanud igasugustel täienduskoolitustel teadmised ja oskused, mida töö juures rakendada. Võtan seda väärkäsitlusena, kui osakonnajuhatajast järgmise tasandi spetsialist saab kordades vähem töötasu.

Kui selles riigis lähebki asi nii edasi, et töötasude määrad on spetsialistidel nii erinevad, siis see riik laguneb. Eesti vabariik kultiveerib ebavõrdsust. Töötasu on ju väga tähtis. Paljud, kes endast midagi peavad ja rohkem väärivad, lähevad piiri taha. Riigiametnikel ei ole lubatud streikida. Kui see oleks aga lubatud, siis oleksin ammu streigi korraldanud.

Kõrgkoolis öeldi: professorite tülis ei tohi tudengid kannatada. Kui meil siin kaks tippjuhti tülitsesid, siis mina kannatasin küll päris tükk aega. Hakkasin vastu, kui öeldi, et mine paksu papi eest ära. Seda ei ole mulle öelnud otsene ülemus, kelleks oli Tarmo Pikner. Ta ei ole mulle ühtegi santi sõna öelnud ka siis, kui ta oleks võinud seda teha. Maavalitsuses aga töötavad ka nõunikud, kes spetsialiteeti tihti ei arvesta. Nõustatigi – mine ära ja me anname sulle raha täiendavalt kaasa.

Pool aastat tagasi ütlesin: lööge, aga näidake see paragrahv, millega mind lööte. Seda paragrahvi ei leitud. Vaja oli lahti saada rivaalist ja rivaali osakonnast.

Maavanemaks sai aga hoopis kolmas mees. Näen, et see mees tahab teha. Talle aga pole antud niipalju võimalusi, et saaks oma tahtmise järgi juhtida. Kui ta ükskord õpib nõuandjate nõu kaaluma, küllap tulevad siis ka läbimõeldud ning põhjendatud otsused.

Lõpetuseks katkend roheliste väljaandest, kus küsiti, kuidas sinusuguse printsipiaalse ametniku ja aktiivse kodaniku tegemistesse suhtutud on? On see su elu keerulisemaks muutnud? Või pole Saaremaal sellest küsimust tekkinud?

Tookord ütles Kaarel Kasemets: „Need ametnikud, kes põhimõttekindlalt tegutsevad ja seadusi kaitsevad, riskivad saada vääritu käitumise osaliseks. Kas siis oma asutuses või arendajate ringkondades. Näiteks nende töötasu külmutatakse. Ja mõnigi hea ametnik on pidanud oma hea ja tulemusliku töö pärast teist töökohta otsima.”

Samas usub rohelise mõtteviisiga kogenud ehitusspetsialist, et lootus sureb viimasena: „Ma loodan, et ükskord tuleb arendustegevusse selgus ja kord. Samas on kahju kaotatud loodusväärtustest ja inimestest, kelle tööd nende väärtuste kaitsel ei ole mõistetud hinnata.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 254 korda, sh täna 1)