Kalurid said eile tunnistuse

Kalurid said eile tunnistuse

 

Enam kui poolteistsada Saare maakonna kalameest, kes edukalt läbinud koolituse ja sooritanud eksami, said eile Kuressaares kätte kaluri kutsetunnistuse. Üldse ootas üleandmist kolmes koolitusgrupis teadmisi täiendanud kaluritele 192 tunnistust, kuid kõik ei saanud tervise või tööülesannete tõttu dokumendile järele tulla.

Kutsetunnistusi kätte andnud Eesti Kalapüüdjate Ühingu juhatuse liige Tiiu Kupp ütles, et märtsikuus on eksamile oodata veel 48 kalurit ja 2. aprillil kontrollib komisjon 37 kalamehe teadmisi.

„Kui palju tegelikult tuleb, seda täpselt ei tea. Õpigrupi suurus ei tohiks üle 60 inimese olla. Sadakond kalurit lisandub kindlasti veel,” arvas Tiiu Kupp.
Miks on elupõlistel kalameestel aga üldse vaja koolitust ja uut kutsetunnistust?

„Me kõik täiendame ennast ja õpime midagi juurde. Kaluridki peavad eluga kursis olema ja elukestvast õppeprogrammist osa saama. Võib-olla aitab see libakalureid tegelikest kaluritest eraldada,” arutles Tiiu Kupp.

Kalameeste ühenduse andmeil on Saare maakonnas vaid paarkümmend meest, kes teenivad endale elatist rannavetekalurina. „Ülejäänud on näiteks pensioniikka jõudnud mehed ajaloolise püügiõigusega. Enamikul on kolhoosiajast säilinud püünised ja paadid. Kõigil neil peab olema kutsetunnistus nagu ka sulastel, kes käivad püüdmas püügiloa omanikuta,” teavitas Kupp.

Siiani on kõik eksamilaua ees käinud mehed häid teadmisi näidanud. Koolituse korraldanud Suuremõisa tehnikumi direktor Endel Lepisto jäi saarlastega rahule. Maksimumpunktid läksid kirja Hans Varrisele, Ants Tammlehele, Rein Tõrule, Ülo Veversile, Toomas Keidongile, Toomas Tiitsaarele ja veel mõnele tublile kalapüüdjale.

Saaremaa kaluritega käis eile kohtumas ka viitseadmiral Tarmo Kõuts, kes kalandust õppinud mehena kuulas ära kodusaare kalameeste mured ja lubas riigikokku valituks saades kalurite eest hea seista. Admiral sai ka mitmel mehel kätt suruda, andes neile kätte kaluri kutsetunnistuse.

Statistika järgi on Saaremaa kalurid küllaltki eakad. Keskmiseks vanuseks tuleb 54–55 aastat. Muhu kalameeste keskmine iga ligineb juba 60-nele. Eile käis kõige vanema mehena kutsetunnistuse järel 78-aastane Heini Salm.

Kala meres ikkagi piisavalt, aga kormorane ja hülgeid on ülearu

Staažikas kalur Villi Lepik ütles pärast kutsetunnistuse vastuvõtmist, et kala meres ikkagi on, aga kormoranid ja hülged pistavad need nahka, kalurite jaoks ei jää suurt midagi.

Visa saarlane aga jonni ei jäta. „Kui räägitakse, et kala on meres vähe, siis päris nii see pole. Kormorane ja hülgeid on palju. Kui hüljes sööb päevas 50 kilo kala, siis kümme hüljest juba pool tonni. Lisaks kormoranid-õgardid.

Mis siis kalamehe jaoks jääb? Möödunud aastal said vaid üksikud kalamehed kasutada uut mõrralina, millest hüljes jagu ei saa. See lina on küll väga kallis, aga hüljeste kaitseks hea,” rääkis Eestile ja Saaremaale motospordis kuulsust toonud Villi Lepik.

Turustamisprobleeme pole Lepikul siiani olnud. Sandla kandis püüdev kalamees viib püütud ahvena Vättale, kus selle eest normaalset tasu saab. „Huvitav on see, et lestale ei leita turgu. Aastaid tagasi oli lest väga nõutav,” arutles Lepik.

Rannavetekalurite püügitulemustele mõjub suuresti ka traalpüük. „Suured traallaevad püüavad kevadel Abruka taga kuderäime. Kala ei saagi äärde kudema tulla. Pärnu laht on madal. Sinna traallaevad ei pääse ja Pärnu rannakaluritele räime jagub,” teavitas Lepik.

Saarlastest rannavetekalurite ettepanekul tuleks traallaevadele kevadel Riia lahes kehtestada püügikeeld.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 92 korda, sh täna 1)