Perearstide töökorraldusest

Õigus endale perearst valida on igal ravikindlustusega Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel. Igale perearstile on kindlaks määratud üks kindel nimistu inimestest, keda ta on kohustatud teenindama.

Tagamaks perearstiabi ka kodust eemal viibivale inimesele, on perearstidele ette nähtud teeninduspiirkond ning seal ajutiselt viibivale inimesele peab perearst osutama üldarstiabi.

Perearsti vastuvõtt

Kroonilise haiguse korral peab perearst inimesele tagama vastuvõtule pääsemise kolme päeva jooksul. Ägeda tervisehäire korral peab patsient arstiabi saama samal päeval. Perearsti vastuvõtule tuleb registreeruda kas kohapeal või eelnevalt ette helistades.

Perearsti vastuvõtt peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt kaheksa tundi päevas, ajavahemikus kell 8–18. Sellest ajast poole ehk 20 tundi nädalas peab kohal olema perearst. Ülejäänud aeg on perearstil ettenähtud koduvisiitide tegemiseks. Kui perearst kohal ei ole, suhtleb, registreerib vastuvõtule ja teeb oma pädevuse piires vastuvõtte pereõde.

Perearst tohib võtta ravikindlustatud inimeselt vaid koduvisiidi ja tervisetõendi väljastamise tasu. Nimistusse kuuluvatele patsientidele osutatud arstiabi eest tasub ravikindlustatud inimeste puhul haigekassa.

Ravikindlustamata ja perearsti nimistusse mittekuuluvad inimesed tasuvad üldjuhul üldarstiabi eest ise, välja arvatud siis, kui perearst osutab vältimatut abi, selle eest inimene maksma ei pea. Vältimatu abi on juhtudel, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Kui inimesel tekivad ootamatult ägedad tervisekaebused, on ööpäevaringselt võimalus pöörduda ka haigla erakorralise meditsiini osakonda, kutsuda kiirabi või nõu saamiseks helistada tasuta üleriigilisele perearsti nõuandetelefonile 1220. Haigla erakorralise meditsiini osakonnas tehakse vajalikud uuringud ka erakorraliselt.

Võimalusel diagnoosib ja ravib perearst ise, vajadusel konsulteerib ta eelnevalt eriarstiga. Kui perearst avastab mingi haigustunnuse, mille korral tal endal ei ole võimalik ravida või diagnoosi välja selgitada, suunab ta inimese eriarsti juurde. Perearst peab oma tegevuse dokumenteerima patsiendi haiguskaardil ja tal on kohustus anda inimesele teada kõigest tema tervisega seonduvast.

Plaaniliste uuringute tegemiseks ja eriarstlikuks konsultatsiooniks haiglas on vajalik perearsti saatekiri. Saatekiri ei ole vajalik naistearsti, silmaarsti, traumapunkti traumatoloogi, naha- ja suguhaiguste, nakkushaiguste arsti ja psühhiaatri vastuvõtule minekul, samuti inimese enda poolt otseselt tasutava arstiabi saamisel (näiteks hambaarsti vastuvõtt).

Perearsti nimistu

Eestis on perearsti nimistu suuruseks kehtestatud 1600 ± 400 (seega maksimaalselt 2000) inimest, millest maavanem, kooskõlastatult Eesti Haigekassaga, võib lubada kõrvalekaldeid sõltuvalt piirkonna eripärast.

Perearst võib võtta inimese oma nimistusse, olenemata piirsuuruse ületamisest, kui nimistusse kuulub inimese pereliige (nt kui perre sünnib laps, siis lapse perearstiks võib saada vanema perearst, hoolimata nimistu suurusest).

Kui inimene soovib perearsti vahetada, peab ta kirjutama selle kohta avalduse. Üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse avalduse haigekassasse jõudmise järgmise kuu esimesest päevast. Avalduse võib esitada haigekassale, anda uue valitud perearsti kätte või oma senise perearsti kätte. Avalduse võib esitada nii isiklikult kui ka posti teel. Perearsti vahetamise avalduse blanketid on kättesaadavad ka kõigis postkontorites, haigekassa büroodes ja internetis haigekassa koduleheküljel.

Perearstil on kohustus keelduda inimese nimistusse võtmisest juhul, kui tema nimistu on suurem kui 2000 patsienti. Keeldumisest peab perearst teatama kirjalikult vähemalt seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse kätte saamisest. Kui selle aja möödudes ei ole inimest kirjalikult teavitatud nimistusse mitte võtmisest, siis on inimene arvatud selle perearsti nimistusse alates avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Kui perearsti nimistusse kuuluvad juba inimese perekonnaliikmed, ei ole perearstil kohustust nimistusse võtmisest keelduda. Samas ei ole perearstil ka kohustust täiendavaid inimesi oma nimistusse võtta. Perearst võib keelduda inimese nimistusse võtmisest ka siis, kui inimese alaline elukoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, kuna vajadusel peab arst tegema ka koduvisiite.

Uue perearsti nimistusse arvamisel on vajalik esitada oma uuele perearstile väljavõte või koopia oma tervisekaardist eelmise perearsti juures.

Eestis on lubatud moodustada kokku 837 perearsti nimistut, nendest on hetkel tegevad 804 nimistut. Kõikide perearstide kontaktandmed on maakondade kaupa olemas haigekassa koduleheküljel: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/perearstid/

Allikas: sotsiaalministeerium

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)