Sild tuleb nagunii (7)

Sild tuleb nagunii

 

Sõdida mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse pärast on sama mõttetu kui sõdida suve või sügise vastu. Kogu küsimus taandub vaid sellele aastanumbrile, millal selle ehitusega pihta hakatakse ja kunas seal liiklus avatakse.

Rahvaliitlasi paneb imestama, kuidas mõned poliitikud ja ärimehed selle meie jaoks elulise probleemi lahenduse venitamist selgitavad. On vaja teha täiendavaid uuringuid. On vaja looduskaitsjate kooskõlastusi.

Äkki on plaanitust kallim. Kõik vastab tõele – on tarvis jätkuvaid uuringuid, on tarvis, et loodus kahju ei saaks ja ka kallis on. Mitmeid miljardeid on tarvis. Kuid kõige olulisemast vaikitakse. Praeguse valitsuse tegevuse arengukavas meie loodetud püsiühenduse silda sees ei olegi.

Reformimees Andrus Ansip valitsusjuhina ja selle valdkonna minister, keskerakondlane Edgar Savisaar on tõenäoliselt selle unustanud. Nüüd teevadki nende erakondadele lähedalseisvad poliitikud, ametnikud ja ärimehed malbet juttu.

Tähtaegadest ei soovita rääkida. See oleks ju siduv ja tunnistaks venitamistaktikat. Rahvaliit on ainuke erakond, kes kuulutab oma valimislubaduses, et oleme silla poolt ja teeme kõik selleks, et selle ehitamine võimalikult kiiresti alguse saaks. Esimene otsustav selgus peaks välja öeldud saama 2008. a. lõpuks.

Et loo alguse resoluutsus pisut selgemaks saaks, tuleks meenutada Muhu ja Saaremaa ja mandriga ühendusvajaduste enam kui paarisaja aastast ajalugu. Kõik algas ja arenes kaupade liikumisega ja arenes posti paisuvate vajadustega. Kui palju aastaid käis kogu ühendus vaid Roomassaare sadama kaudu, siis raudtee jõudmisega Virtsu tuli ühendus läbi Muhu. 111 aastat tagasi valmis Väikse väina tamm ja juba 1931. a hakati rääkima ka silla vajadusest Muhumaa ja mandri vahel.

Nii et juttu on jätkunud juba 75 aastaks. Nüüd räägime silla ehitusest juba palju konkreetsemalt. Püsiühendusega tegelev töörühm on juba ise kümneaastane. Ja kui praamiliiklus on toimiv tavalisel argitunnil ja -päeval, pole ta seda nädalavahetustel ja suuremate pidustuste puhul kohe kindlasti mitte. Seda ei korva ka tulevased suuremad laevad.

Nagu nähtub Rootsi ja Taani vahelise silla kasutusest ja tasuvusest, jätkub liiklejaid nii praamile kui sillale. Sama on nähtav Inglismaa ja Prantsusmaa püsiühenduse taganud tunneli ja sealse praamiliikluse puhul. Autostumise tempo ja inimeste liikumissoovid ju ei peatu, lennukid ei aita.

Püsiühendust nõuab aeg ja meie majanduse ning elukorralduse areng. Teist mõistlikku teed lihtsalt pole. Seepärast ärgem oodakem, vaid nõudkem, et silla projektiga tegeleksid aktiivselt ka need, keda me riigikokku valime.

Raimu Aardam on Rahvaliidu Saare maakonnaühenduse esimees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)