Euroopa meistrivõistluste medalist Heiki Eelma naudib avalikkuse teadmatust (1)

Euroopa meistrivõistluste medalist Heiki Eelma naudib avalikkuse teadmatust

 

Kui välja arvata tema ligi kahe meetrini küündiv kasv, on peaaegu kogu oma senise elu Kuressaares elanud Saaremaa patrioot Heiki Eelma üsna tavaline noormees.

Töötab kodulinnas autovaruosade poe juhatajana ja sõidab silmatorkamatu pereautoga. Tegelikult peitub aga Heikis ja tema autos rohkem erilisust, kui esmapilgul võiks arvata. Nimelt on Heiki oma Volkswageniga Eesti meister auto helisüsteemi kvaliteedis ehk SQ-s (soundquality) ning Bernis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt sai kodusaarele toodud isegi 3. koht.

Mida annab ühele Kuressaare mehele Eesti meisteritiitel ja Euroopa kolmas koht?

Kuressaare tänaval ei anna mitte midagi. Samamoodi ei anna ka Tallinna, Berni ega New Yorgi tänaval, aga see ei olegi ju eesmärgiks. Eesmärk oli ja on enese jaoks. See on tõestus enesele, et see töö, mis on tehtud, ei ole tuulde läinud aeg ja vaev, vaid oled ikka midagi vastu ka saanud. Aga kõige tähtsam on ikkagi see, et selle esimese võistlushooaja lõpuks oled leidnud endale nii palju sarnase huviga tuttavaid ja neid tekib aina juurde.

See on omaette kommuun?

See on kommuun just. Inimestel on ühine huvi ja mida muud võiksid ihata sarnase (haruldase) huviga inimesed, kui teiste omasugustega kokku saada. Euroopa meistrivõistlustel Bernis oli kohal kogu Euroopa paremik – umbes 150 võistlejat. See tähendab, et nad on kõik kas oma riigi meistrid või vähemalt teisel kohal. Kaugeim koht, kust oli võistlema tuldud, oli Uuralid Venemaal. Mees sõitis 6000 km maha puhtalt ainult selleks, et tulla võistlema, aga pikk reis sai ka vääriliselt Euroopa meistritiitliga pärjatud.

Kas see ei ole siis piisav tasu?

Ikka on. Aga tal oli täpselt samamoodi – tuli kohale sellepärast, et üle Euroopa läksid sõbrad võistlema. Tema juba teab – need on ühed ja samad inimesed, kes aastast aastasse käivad seal. Igaühel on oma hullud ideed ja arusaam kogu muusikamaailmast.

Millal te SQ-ga tegelemist alustasite ja kust tuli see nii-öelda „hull idee”?

See hull idee sai alguse kunagi sellest, et autos olid suhteliselt kehvad kõlarid, mida oli vaja vahetama hakata. Siis ma vahetasin kõigepealt ühe paari kõlareid välja, siis lisasin ühe paari, siis teise ja siis vahetasin juba need kõik uuesti välja ja nii ta läks, lasin sõpradel kuulata ja ehitasin edasi.

Umbes kaks ja pool aastat tagasi tekkis mõte, et tegelikult võiks ka võistlema minna, kui ma olen oma süsteemi juba niikaugele arendanud. Hea kokkulangeva juhusena sattusin kokku Harri Jürgensoniga, kes on sellel alal ka maailmameister, ja küsisin tema käest nõu. Ühel hetkel siis palusin tal ka minu autot kuulata ja ta ütles, et uskumatu, päris hea! Ja nii see areng tasapidi kiirust kogus.

Eestlased on üldiselt autoaudios ju vägagi heal tasemel.

Jah, kokku käis eelmisel aastal EASCA egiidi all Euroopa meistrivõistlustel Eestit esindamas viis autot. Kaks kolmandat kohta toodi ära – üks olin mina algajate klassis ja teine mees juba profiklassis. Ainult üks Eesti auto jäigi vist top 10st välja.

Kui raske on väikese Ida-Euroopa riigi esindajal läbi lüüa?

Algajatel sponsoreid ei tohi olla. Meie jaoks suured summad on rikastele Kesk-Euroopa riikidele kommiraha. Aga Eesti väiksusel on oma suur pluss, kuna kõik vähegi sarnase huviga inimesed tunnevad või vähemalt teavad üksteist ja suhtleme ka ehk omavahel rohkem kui mujal maailmas.

Suuresti tänu tihedale läbikäimisele jõudsin nii heale kohale ja jäin EM-il esikohast väga napilt ilma. Heli poolest olin esikoha autoga täpselt võrdne ja teise koha autost isegi parem, aga – tehnikasport, makk hakkas streikima väga valel hetkel.

Kripeldab ka?

Ei, tegelikult mitte, sellepärast, et esimese koha saavutanud autot pidasin ka ise favoriidiks. Olen väga põhjalik inimene ja teen alati taustuuringu kõikide asjade ja inimeste kohta. Samuti kogusin kõikvõimalikku informatsiooni oma kaasvõistlejate kohta ja esikoha autot pidasin kõige suuremaks konkurendiks ning nii oligi.

Sättisin end kohe alguses võistlejate rivis tema kõrvale ja kõik kolm võistluspäeva olimegi koos Hollandi võistlejatega ja arutasime paljusid asju. Mõlemad tunnistasid, et teisel on väga hea auto, aga kumbki ei teadnud, kumb parem on. Pisiasjad saidki määravaks.

Lõpuks makk teadis?

Jah, lõpuks makk otsustas, aga see on väike asi. Uus süsteem hakkab tasapisi valmis juba saama ja siis saan jälle proovida Eesti ja Euroopa meistritiitlit püüda, seekord siis mitte enam „juunioride” klassis, vaid juba kõige parematega rinnutsi kokku minnes.

Teie võistlusklass rookie 2000 eeldas, et auto helisüsteemi hind ei ületa 2000 eurot. Kas see piir oli kõrge või oli sinna raske sisse mahtuda.

Minu jaoks oli raske mahtuda. Raske ei ole mitte reaalselt rahaga, vaid seetõttu, et hinnapiir arvutatakse kokku kõikide komponentide uute asjade hinna pealt. Aga kuna mina kasutasin võistlemiseks kümme aastat vana makki ja viisteist aastat vana võimendit, oli mul raske, kuna tehnika on vahepeal palju odavamaks läinud ja tänapäeval saaks sama raha eest juba tunduvalt parema asja.

Kui palju teie oma tuttavad teavad Heiki tegemistest?

Ma ei ole selline inmene, kes ihkaks kuulsust või avalikkuse tähelepanu. See ei anna mitte midagi. Üldiselt tuttavad ei tea sellest palju.

Kuidas suhtuvad lähedased ja pere sellisesse hobisse? Öeldakse ka vahel, et kuule, mees, mis teed, kas sul rahaga midagi paremat pole peale hakata?

Seda juhtus varem sagedamini, aga aega röövib hobi küll tohutult. Eelmisel aastal käisin esimest korda võistlemas ja kokku jõudsin käia üheksal võistlusel. See aga tähendab üheksat nädalavahetust või isegi tervet nädalat kaduma läinud tööaega.

Kõige kaugemad võistluspaigad olid 1000 km Stockholmist lõunas ja Bern, kuhu on ca 2500 kilomeetrit. Selline üritus kestab kahe võistluspäeva puhul terve nädala. See teeb igapäevaelu raskemaks, aga õnneks on töökaaslased vägagi mõistvad olnud. Samas jäin üheksast korrast vaid ühel poodiumilt välja.

Kuidas esimene võistlus läks?

Võitsin! Teine kord olin teine ja kolmas võistlus toimus siis juba Rootsis, mille ma samuti võitsin. Rootsi võit oli muidugi kohalikele suur üllatus. Rootsi on tegelikult Euroopa üks tugevamaid autoaudio riike. Sealseid etappe peetakse isegi Euroopa eelfinaalideks, tase on lihtsalt nii kõrge. Rootsi kaudu on ka sellised võistlused üldse Euroopasse jõudnud.

Kui suur vahe on kujunenud auto oma ja selle helisüsteemi hinnas?

Asi on selles, et asjade, mis ma olen enda jaoks leidnud, suurim väärtus peitub selles, et neid pole enam kusagilt saada. Kõiki on tehtud nii limiteeritud koguses. Enamik süsteemist ongi selline, et kui sa ühe tüki sealt ära võtad, siis on ta üksi täiesti kasutu. Terves maailmas ei pruugi enam olla sellist juppi, mis sellega kokku sobiks, ja samas on ta häälestatud töötama ainult ühes kindlas kohas kindlate parameetrite järgi.

Autos valju muusika laskmist seostatakse tihti rullnokkadega. Mida teie rullnoklusest kui nähtusest arvate?

Ütleme nii, et rullnoklus on autoaudio esimene etapp, üritatakse ju muuta oma helisüsteemi paremaks, kui autol tehasest tulnuna on, ja harilikult alustatakse bassiosast.

Olete ise ka olnud väike rullnokk?

Loomulikult. Kõik me oleme olnud väikesed rullnokad ja kes veel pole, sellest varsti saab. See on täiesti normaalne eluetapp, mis võib mõnel lihtsalt varem, teisel hiljem kätte jõuda, kuid tulemata ta ei jää.

Jürka poe ees valjult muusikat olete lasknud?

Ikka.

Kui palju teie hobi aega võtab?

Aega tuleb ise võtta. Kui aega ei võta, siis seda ka ei ole. Reaalselt on nii, et kuuest lõppeb tööpäev, seitsmeks on kodus söödud ja riided vahetatud ja suundun juba vaikselt garaaži poole, kus koos hea sõbra Kallega saab süsteemi suuremal või vähemal määral taaskord ümber ehitatud, ning umbes üheteistkümnest jõuab uuesti koju. Nii põhimõtteliselt iga päev.

Kas mingil hetkel tööl olles hakkavad ka käed sügelema ja tahaks juba garaaži minna?

Kas nüüd just seda, et garaaži minna, aga juba hommikul tõustes hakkad mõtlema paralleelselt tööasjadega, et mis ma nüüd autoga teha saan ja kui õhtul garaaži ei lähe, siis istud internetis ja ammutad uusi teadmisi, vaagid plusse ja miinuseid, loed erinevaid (populaar)-teaduslikke artikleid akustika kohta, helistad sõpradele ja teistele kogenumatele võistlejatele.

Ühte asja ma pean ütlema, keelteoskus on ikka üks alustalasid, mille pealt on võimalik juba ükskõik mida teha ja ükskõik kuhu edasi minna.

Kui nüüd teie suur hobi korraks kõrvale jätta, siis mis on teie elus muud tähtsamad asjad?

Ütleme nii, et laiskus on inimest edasiviiv jõud, tänu laiskusele on leiutatud nii rattad, autod, rongid kui ka lennukid. Inimene on loomult laisk ja mugav. Inimestele meeldib nautida. Kuna ma olen suht liikuva tööviisiga ja kuna kodus ei ole mul eriti aega, siis auto on see üks koht, kus ma saan midagi nautida.

Ma naudin muusikat, jagan seda naudingut oma sõpradega ja nemad oma naudinguid minuga. Kes kord on kuulamisnaudingu ohvriks langenud, see oskab nautida ka muid elu hüvesid – enamik minu sõpradest on kunstnikuhingega muusikud, fotograafid, gurmaanid, kes igapäevaselt oma potentsiaali mingil muul elualal rakendavad, et siis õhtuti täiel rinnal ennast naudingute maailma unustada – nemad ongi minu elus kõige tähtsamad.

Kas võib öelda, et muusika on teie jaoks number üks?

Ei, ta ei ole number üks, aga ta on mulle number üks viis, kuidas ma saan end maailmast välja lülitada. Ta pühib sul lihtsalt pea igasugustest teistest mõtetest hetkeks tühjaks. Kodus on oma mured, tööl omad, aga see hetk saab lõõgastuda. Eriti hea on praamijärjekorras olla. Ma ei muretse üldse sellepärast, et jään äkki praamist maha, ma mõtlen selle peale, et saan oma autos rahus ja vaikuses mõnda lemmikplaati kuulata. On juhtunud ka seda, et lähen meelega veidi varem kohale.

Kuidas teie elukaaslane suhtub sellisesse autole pühendumisse?

Naisterahvaga on asi lihtne: temale sai alguses kohe ära öeldud, et kõigepealt tuleb….teate küll, mis. Sellega on ta arvestanud, muidugi ta ei taha sellega siiamaani eriti leppida, aga õnneks on mul väga hea naine. Kusjuures ühel tuttaval võistlejal

Eestis juhtus ükskord järgmine seik: ta kirjutas foorumis, et naine hakkas jälle pihta, et võiks ikka rohkem kodus olla ja vähem autoga tegeleda, aga võistlusteni on jäänud ainult kuu aega ja ta ei tea, mis nüüd saab. Keegi oli siis paar päeva hiljem küsinud, et mis siis sai?

Tuttav vastas, et kahju, hea naine oli. Kusjuures sageli need naised, kes on sellise asja korra juba läbi elanud, jõuavad ikka uuesti mingi audiomehe juurde tagasi, siiani on see vähemalt Eestis tihti nii olnud. Ei oska seaduspärasust kommenteerida, aga nii väike see Eesti ka ei tohiks olla. Ju siis nende autoaudiofanaatikute juures on midagi sellist, mis kõik need eemaloldud kuud ja aastad andeks lubab anda.

Teil ei ole suuri tülisid kodus ette tulnud?

Ei, me oleme suhteliselt rahulikud inimesed – mõlemad saarlased ja pika närviga.

Olete igipõline saarlane ja ka kõik koolid Saaremaal läbi käinud, mis teid siin kinni hoiab?

Tegelikult ma olen isegi ära käinud ja 3,5 aastat Tallinnas olnud, aga ma tulin sealt tagasi. Saaremaal hoiab kõige rohkem patriotism ja kogu siinne rahulikkus. Ka see, et ma näen siinses maanurgas tohutut

arengupotentsiaali, mida küll ei saa võrrelda Tallinnaga, kuid küll meiegi järele jõuame. Muidugi ka igipõline elu siin, sõbrad ja saarlaseks olek. Sa ei ole eestlane, sa oled saarlane – see on teine rahvus, teine maailm, teine identiteet.

Saaremaa eripära peitub ka Saaremaa laulvas keeles. Saarlased rõhutavad erinevaid sõnaosi teistsuguse rõhuga ja kogu laulvus tulebki sealt. Seesama detail, mida oled harjunud lapsest saadik kuulama, ongi see, mis annab väikese nõksu juurde.

Pisike nõks on aga just see, mis on vahet heal ja väga heal ja veel väikesem nõks on vahet väga heal ja parimal. Neid väikeseid nõkse ongi vaja, neid väikeseid nõkse me ajamegi taga terve elu, igal pool.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 206 korda, sh täna 1)