Kuulsad ja kummalised

Kui tulevane kuulus itaalia füüsik ja Nobeli preemia laureaat Enrico Fermi veel koolis õppis, hakkas tal matemaatikatundides igav. Ta ütles õpetajale. ”Need matemaatikaülesanded on liiga lihtsad minu jaoks.” Õpetaja vastas: „Ma püüan leida midagi huvitavamat.” Ta kirjutas ühest raamatust paberile 9 matemaatikaülesannet ja andis need Fermile.

Kuu aja pärast küsis õpetaja: ”Kuidas on lood nende matemaatiliste probleemidega, mis ma sulle andsin?” Fermi vastas: ”Need on tõelised pähklid! Ma suutsin neist lahendada ainult kuus.” Õpetaja sattus hämmingusse: ”Aga raamatus, kust ma need võtsin, oli öeldud, et ühelgi neist pole lahendust!”

Teise maailmasõja ajal töötas Itaalia füüsik Enrico Fermi Ameerika Ühendriikides Texase tuumauuringute keskuses. Kuna sealne teaduslik tegevus oli äärmiselt salastatud, nõuti, et teadlased hävitaksid tuhastusseadmes salajased materjalid, mis ei tohtinud sattuda võõrastesse kätesse.

Materjalide hävitamise eest vastutas keegi vanem sekretäriproua, kes jutustas hiljem, et kõik teadlased said selle tööga suurepäraselt hakkama, väljaarvatud Fermi. Iga kord, kui Fermi pidi dokumenti tuhastama, tuli sekretäril tema kõrval seista ja masin töös hoida – Fermi oli selles täiesti saamatu, vaatamata sellele, et just tema ehitas esimese tuumareaktori.

***
Kui Suurbritannia riigitegelane Gladstone, kes reformis edukalt riigi maksusüsteemi, kohtus inglise füüsiku Michael Faradayga, küsis ta teadlaselt: ”Kas teie elektriuuringutel on ka praktiline väärtus?”
Faraday vastas: ”Jah, härra. Ühel heal päeval hakatakse elektri pealt makse sisse kasseerima.”

***
Ükskord teatas saksa keemiku Justus von Liebigi assistent talle õhinal, et on leiutanud universaalse lahusti, mis lahustab kõik ained.
„Ja mille sees te seda lahustit siis hoidma hakkate?” küsis Liebig skeptiliselt.

***
Kord, kui Eukleides andis geomeetriatundi, küsis üks õpilane, kes oli just selgeks saanud esimese teoreemi: ”Aga mis ma selle eest saan, et õpin tundma neid asju?”
Eukleides kutsus oma orja ja käskis: ”Anna talle kolm veeringut seniks, kuni ta saab kasu sellest, mida õpib.”

***
Kirjanik Hermann Sudermann kohtas kord Emil Fischerit ja hakkas kiitma tema uut unerohtu: ”Teate, see on väga tõhusa toimega! Seda ei pea isegi mitte sisse võtma! Niipea, kui näen seda oma öökapil, jään ma magama!”
Fischer sõnas: ”Mis tore kokkusattumus! Kui mina ei saa uinuda, otsin abi teie raamatutest. Niipea, kui näen ühte neist oma öökapil, langen ma sügavasse unne!”

***
Ameerika keemiku ja füüsiku, kahekordse Nobeli preemia laureaadi Linus Carl Paulingu kolleegid teadsid surmkindlalt, et teda ei tohi lubada teaduseksperimentide juurde. Niipea, kui ta ligines katsetamispaigale, läks seal alati midagi viltu ja katseriistad purunesid. Seda nähtust hakati isegi nimetama Paulingu efektiks.

Kord viidi läbi tähtsat katsetust ja see pidi juba peaaegu õnnestuma, ent kukkus siiski teadmata põhjusel läbi. Asi oli seda imelikum, et Paulingut polnud ligilähedalgi. Hiljem tuli siiski välja, et Pauling möödus rongiga hoonest, kus eksperimenti läbi viidi ja sel hetkel läkski seal kõik kihva.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)