Suuga teeme suure linna, aga käega?

Suuga teeme suure linna, aga käega?

 

Käes on valimiste aeg. Iga partei lubab nii palju kui jaksab – kellele meeldib kõige rohkem palkade tõstmine, kes soovib meile kõige õnnelikumat elu. Kas üldsõnaliste eesmärkide ja lubaduste taga on ka konkreetsed teod ja tööriistad, mis meid antud eesmärkideni aitaksid?

Parteid reklaamivad ainult lubadusi, konkreetsetest tegudest lubatu täitmiseks on juttu palju vähem. Milliseid Saaremaal kandideerivaid kandidaate olete kuulnud rääkimas sellest, kuidas nad kavatsevad oma lubadused täita?

Suurem palk ei teki iseenesest

Peame tegema tööd, kus ühe tunni töötatud aja kohta teenime võimalikult suuremat lisaväärtust. Mida rohkem lisaväärtust teenime ühe töötatud tunniga, seda rohkem saame nautida vaba aega.

Mis saab Saaremaast, kui palgad tõusevad? Võib juhtuda, et mitmed ettevõtted on sunnitud oma tootmise sulgema ja Venemaale või Hiinasse viima. Kas ainult turismist on võimalik aastaringselt ära elada?

Kindel on see, et Hiinas ja Indoneesias leidub alati keegi, kes Eesti töötajatest odavamalt asju valmistab. Eesti tulevik ei saa olla allhankes, kuna sobime ainult selliste asjade allhankeks, mida on kallis odava tööjõuga riikidest sihtturgudele transportida. Või on ettevõtjad piisavalt leidlikud, pakkumaks suurema lisaväärtusega tooteid ja teenuseid? Eesti ettevõtete efektiivsus on siiani kaks korda madalam kui Soomes, aga mida saaksime selleks ette võtta, et oma efektiivsust tõsta ja selle kaudu tõsta ka palkasid?

Eesti innovaatilisus pole kiita

Uuenduslikud tooted ja teenused on need, mille abil väikese Eesti ettevõtetel on võimalik maksta töötajatele kõrgemat palka. Samas ei ole Eesti innovaatilisus sugugi kiita. Innovatsioonipoliitika Katselabori poolt aadressil www.innolabor.net kogutud informatsioonist on näha, et Eesti on uuenduslikkuse osas Euroopas pigem oma positsiooni kaotamas.

Peamiseks probleemiks on see, et meile ei meeldi oma leiutisi patentidega kaitsta. Samuti on erasektori investeering teadus- ja arendustegevusse limiteeritud ja koostöö teadusasutustega vähene.

Uuenduslikud ideed ei teki tühja koha peale – mida julgemalt mõtleme ning mida loovamad oleme, seda suurem tõenäosus on teha midagi tõeliselt originaalselt – olgu see siis kadakapuust mööbel või seiklusturismi pakett.

Näiteks Hollandis on väikeettevõtjate käsutuses riigi poolt välja lastud innovatsiooniosakud, mille eest nad saavad nii kodu- kui ka välismaistelt teadusasutustelt soetada erinevat tootearenduseks vajalikku informatsiooni. Mitmel pool maailmas toetatakse uuenduslikesse ettevõtetesse tehtud investeeringuid riigipoolsete garantiiskeemide abil. See on mõistlik, kuna võrreldes lihtsalt raha ettevõtetele jagamisega vähendab see korruptsiooniohtu.

Saaremaa loodus ja puhkamisvõimalused on kuulsad nii Eestis kui ka lähiriikides. Usun, et heade loovate mõtete ja asjakohase toetuse abil saab luua meid külastavatele turistidele veelgi huvitavamaid ajaveetmise võimalusi.

Teadmistepõhine majandus suurendab ka võimalust teha paremini tasustatavat tööd Saaremaal – ebavõrdsus erinevate riigi regioonide vahel ei ole enam nii suur, kuna head ideed tekivad seal, kus on loovad inimesed, mitte pealinnas, kus võim ja raha.

Kas parteid toetavad uuenduslikku mõtlemist?

Aga milliseid tegusid kavatsevad korda saata Eesti parteid, selleks et me nende suurepäraste eesmärkideni ka kunagi jõuaks? Innovatsioonipoliitika katselabori veebileheküljel oleme avaldanud Eesti parteide vastused küsimustele, mis puudutavad nende nägemust Eesti tulevikust ja sellest, kuidas saaksime rohkem toetada uuenduslikku mõtlemist.

Selleks, et elavdada diskussiooni, ootame ka kõiki saarlasi avaldama oma arvamust Eesti tuleviku teemadel. Ja mis veelgi tähtsam – tegema otsuseid mitte ainult loosungite, vaid ka plaanitavate tegude põhjal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)