Torgu kooliõpetajad ei ole kooli sulgemisega veel leppinud

Torgu kooliõpetajad ei ole kooli sulgemisega veel leppinud

 

Põhikooli sulgemise tõttu jääb Torgus tööta kaheksa kooliõpetajat. Oma Saar uuris, millisena näevad õpetajad Torgu valla tulevikku.

„Elumärkide kadumine on üsna ilmne. Hingamine muutub järjest raskemaks ja liigutused järjest aeglasemaks. Jalad kisuvad tasakesi külmaks.” Selline on mulje, mis jäänud Torgust nädalapäevad kohalikus koolis õpetajaametit pidanud Tago Holstingule, kes koos õpetajast abikaasa Enega asus Torgusse elama möödunud suvel.

Endises elukohas Kohilas külaliikumise ridades valla ääreala elluäratamisega mõningast edu saavutanud Tago näeb nüüd Torgus vastupidist protsessi ehk ääreala väljasuremist.

Õpetaja Erki Braueri sõnul tuleks väljasuremise äärel oleva Sõrve olukord kirjasõnas ja piltidel fikseerida. Kohalikest inimestest võiks teha samasugused ülesvõtted nagu neid on näha Pulla piltidel. „Samad poosid, osa rahvariietes ja osa tänapäevastes riietes.

Väga ilus oleks raamatuna välja anda,” pakkus Brauer. Üle kolme aasta Torgus õpetajaametit pidanud Erki Brauer kolib kooli sulgemise järel tagasi pealinna, kuid jääb Sõrvega suvekodu kaudu siiski seotuks.

Tago Holsting tõi Torgu valla väljasuremise ühe põhjusena välja asjaolu, et juba pikka aega annavad vallas tooni allakäigumärgid nagu inimeste arvu pidev vähenemine ja passiivsuse kasv. Puudub impulss, mis lubaks tekkida aktiivsusel ja luua veendumust, et Sõrves ikkagi on võimalik elada ja asju paremaks muuta. Vaja on luua piir, millest enam ei taganeta. Et näiteks kooli ei panda kinni. Selle saavutamine aitaks sünnitada eneseusku ja tekitada uusi väljakutseid elu arendamiseks selles piirkonnas.

Sarnaselt teistele Eesti äärealadele on Torgu probleemiks halb ühistranspordisüsteem. Kõrged palgad liiguvad suurtesse keskustesse ja tööjõud läheb järele. Hästitoimiv ühistransport võiks siin paljugi päästa, leiab Tago Holsting. Tallinnas hakkas mõne aasta eest pihta kolimine tagasi maale, kus kerkisid tikutoosikülad. Praegu võib sarnaseid märke näha Kuressaare ümbruses. Kindlasti avastab keegi mingil hetkel uuesti ka Torgu-kandis elamise võimalused ja väärtused. Aeg näitab, kas kujuneb Torgust siis puhtalt suvilarajoon või mingit sorti magalarajoon, kui siia lähedale töökohti ei teki.

Tago ja Ene Holstingu sõnul kooli sulgemine neid Sõrvest ära kolima ei pane, küll aga tuleb hakata tööl käima kusagil kaugemal.

Torgu kooli direktor Anne Rand on seisukohal, et Torgu vald vajaks toimivat külakogukonda, kes kohalikku eluvankrit veaks. Erinevaid seltse on Torgus moodustatud, kuid paraku pole nad leidnud väljundit. Kohalik inimene ei tahagi midagi ära teha selleks, et elu natukene paremaks muutuks. Paar aastat tagasi alustatud kolme küla arengukava koostamine soikus, sest inimesed ei tulnud kaasa. Väljast tulnud avarama silmaringiga inimest ei taheta tunnistada, rääkis Anne Rand.

Regionaalministrilt oodatakse päästerõngast

Möödunud kuul pöördus Anne Rand regionaalminister Jaan Õunapuu poole palvega aidata kaasa hariduselu säilimisele Torgu vallas põhihariduse tasemel. Torgu lasteaed-põhikool on vajalik, et Torgu vallas säiliks väljakujunenud elukeskkond, et lapsed saaksid kodulähedase hariduse.

Kirjas viidatakse ka Torgu kooli rollile teistest omavalitsuspiirkondades pärit õpilaste koolitamisel. Kohaliku võimu tasandil pole seni probleemile lahendust leida suudetud ega välja pakkuda konkreetseid võimalusi koolimaja kasutuselevõtuks, kui kool oma tegevuse siiski lõpetama peaks.

„Palume teil leida võimalus tegeleda Eesti ühe vaieldamatult eraldatuma regiooni probleemiga ja leida võimalusi kohaliku elu väljasuremise peatamiseks,” kirjutas Anne Rand regionaalministrile.

Viimastel aastatel on koolimaja kaasajastamiseks palju ära tehtud. 1999. aastal renoveeriti õpilaskodu, 2003 renoveeriti söökla ja 2004 tehti korda saal. 2005. aastal vahetati välja aknad ja parandati katust. Maakonna haridusstrateegia aastani 2011 näeb ette Torgu kooli jätkamise põhikoolina.
Ka Ene Holstingu sõnul teeb teda murelikuks Torgu kooli õppebaasi edasine saatus. „Teine asi on see, et Torgu on ideaalne koht niisuguste laste jaoks, kes ei saa õppida suures klassis ja vajavad erikohtlemist,” rääkis Ene Holsting. „Siin suhtutakse neisse kui inimestesse ja nad ei tunne ennast mingi praakkaubana, keda kuhugi ei taheta.”

Õpetaja Annika Tael ütles, et algkoolil puudub Torgus tulevik. „Tegelikult on aastaid räägitud, et ainult algkoolil pole Torgus mõtet, sest kohapeal pole nii palju lapsi. Nüüd võeti vastu otsus teha just algkool, millest on juba ette teada, et see on häving.”

Torgu kooli kokk ja hoolekoguliige Silja Saar rääkis, et mandrilt helistavad kooli vilistlased ja paluvad kool alles jätta.

Saar ei ole rahul vallavõimude käitumisega kooli sulgemisprotsessis. Kooli sulgemist pole arutatud ei hoolekogu ega õpetajatega. „Kui küsisime, et kas oleks mõttekas saata ministrile kiri lastevanemate allkirjadega, vastas vallavanem, et mingeid kirju te ei kirjuta,” kõneles Silja Saar.

Anne Rand leidis, et põhikooli sulgemisotsus on volikogu poolt tehtud üsna kergekäeliselt, ilma võitluseta. „Mina kui kooli direktor pole näinud ühtegi paberit, mis oleks seoses kooli sulgemisega kuhugi saadetud. Arvan, et koolist regionaalministrile läinud kiri oli ainuke, mis üldse välja saadeti,” ütles direktor. „Haridusministeeriumist öeldi mulle sulaselgelt, et nemad lugesid kooli sulgemise otsust ajalehest, nende poole pole mitte keegi pöördunud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 113 korda, sh täna 1)