Suur Julgeolek koondab jõud!

Suur Julgeolek koondab jõud!

 

Hiljuti vapustas Eesti avalikkust juhtum, kus kiiruseületaja kinni pidanud liikluspatrull ei reageerinud adekvaatselt, kui selgus, et roolis istunud juht toimetas parasjagu haiglasse sünnitavat naist. Miski ei õigusta kiiruseületamist, kuid antud juhul polnud õige ka see, et politseinikud asusid rahumeeli protokolli vormistama.

Politseiametnikud käitusid reglemendi kohaselt – tegid oma tööd. Kuid esmajoones tulnuks aidata sünnitajat ja alles seejärel tegeleda kiiruseületajaga. Tulnuks teha vahet, mis on pakilisem. Ma ei süüdista milleski neid konkreetseid politseiametnikke. Viga on – nagu ikka – süsteemis.

Suure Julgeoleku Strateegia, mida siseministeerium ette valmistab, õpetab, kuidas tulevikus selliseid olukordi paremini lahendada.

Paljud taolised juhtumid näitavad, et meil on tarvis põhimõtteliselt teisiti mõtestada sisejulgeoleku eesmärgid. Küsimus on isegi laiem – mida peab tegema Eesti riik? Kaitsma kodanike õigusi, aitama neid, kes abi vajavad, tagama inimestele turvalise Eesti, et igaüks saaks ühiskonnas vabalt toimetada ja enda eest hoolt kanda. Just seda “uut suhtumist” püüabki üheks jõuks koondada Suur Julgeolek. Et riik hakkaks tegelikult tööle ja kaitsma oma kodanikke.

Võitlus koduvägivallaga

Eestis tuleb ette, et riigiasutused, ministeeriumid ja ametid tegutsevad omapäi ja silmad kinni, märkamata, mis ümberringi toimub. Kodaniku jaoks lahendust vajavad probleemid aga ei tunne ametkondade piire. Suur Julgeolek ütleb just seda – nähkem tervikut!

Kuidas sellist uut lähenemist rakendada?

Võtkem näiteks perevägivald. Mõned aastad tagasi ei tahtnud keegi teemat käsitleda. Tänaseks on suhtumine muutunud. Tunnistatakse, et see on oluline mure meie perede jaoks, mis lõhub kodusid, ning riigi ülesanne on pakkuda ohvritele igakülgset abi.

Ei piisa kiiresti reageerivast politseist, kuigi ka seda on vaja. Perevägivalla ohvrile (ohvriks on tihti ka lapsed) on tarvis, et talle tõttaksid appi inimesed, kes tooksid kaasa riigipoolsed abimeetmed.

Politsei tagab elementaarse turvalisuse ja kaitstuse. Samas peab politsei omakorda mobiliseerima inimesed, kes aitavad ohvrit (abikaasat, lapsi) paljude praktiliste küsimuste lahendamisel. Kui vaja, siis pakkuma ajutist turvalist varjupaika; kui vaja aitama õigusabiga, et taotleda lähenemiskeeldu; kui vaja, siis rahalise toetusega, kuni õiguseveskid aegamööda jahvatavad. Vaja on panna pead kokku, mitte tegutseda, pead laiali otsas, nagu vahel ette tuleb.

Suur Julgeolek ütleb, et iga Eesti inimese turvatunde ja heaolu tagamiseks peame tegema enam kui seni. See ei tähenda tingimata paljusid lisaülesandeid politseile, vaid seda, et meie riigi erinevad osad toimivad kodaniku kaitsel koos ning annavad igas olukorras endast parima.
Teine näide – kohalikud teed

Suur Julgeolek tähendab, et me hakkame otsima seoseid ja ehitama sildu eri valdkondade vahele. Valemid muutuvad keerulisemaks, kuid lahendused tõhusamaks.

Me peame õppima paremini nägema seoseid kohalike teede rahastamise ja liiklusõnnetuste arvu vähendamise vahel. Peame lisama sellesse valemisse kohustuse käivitada tõhusam kohalik transport ning koolibussid, et tagada nii tööinimeste kui ka koolilaste mugavam ja turvalisem tee tööle või kooli. Ning rääkima ka haridusekspertidega, sest midagi on ilmselgelt valesti meie sõiduõpetuse korralduses.

Ainult kõiki muutujaid arvesse võttes suudame oluliselt vähendada meie teedel juhtuvate õnnetuste arvu.

Peame paremini välja tooma seosed sotsiaalpoliitika ja kuritegevuse vähendamise vahel. See on üks suuremaid poliitilise valiku kohti, sest “õhuke riik”, mida mõned erakonnad tahavad, tähendab küll väiksemaid makse, aga vähendab sotsiaalset kindlustunnet ja toodab seega juurde kuritegevust.

Samas on vahendeid kuritegevusega võitlemiseks vähem. See tähendab õhemat julgeolekut, ringi, millest on keeruline välja murda. See tee meile ilmselgelt ei sobi. Me soovime Suuremat Julgeolekut.

Heaolu ja vabadus

Kõik need küsimused on parasjagu minu laual ning praegusel ajal tunnetan seda selgemini, kui oluliseks võivad osutuda need põhimõtted, mis Suure Julgeoleku Strateegiasse kirjutatakse.

Meie vabadus peab väljenduma ka iga Eestis elava inimese isiklikus vabaduses – vabaduses elada oma elu ja langetada valikuid julgesti.
Me peame viima vabaduse inimesteni, nagu peame viima oma majandusedu inimesteni. Seda ka turvalisema ühiskonna loomise kaudu, osana üldisest heaolu tõusust, mille tagavad palgad ja pensionid, korralik arstiabi, haridus ja muu.

Kõik on tervik ja terviku nägemine on kõige olulisem.

Keskerakonna nimekirjas Pärnumaal kandideerinud saarlane Kalle Laanet valiti pühapäeval riigikogu uue koosseisu liikmeks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)