Mereharidus vajab värsket tuult purjedesse

Kui tahetakse ilusti öelda möödunud aegadest, siis öeldakse ikka, et siis olid laevad puust ja mehed rauast. Mida öelda aga õppinud laevameeste-naiste kohta ajal, kui laevad juba pikka aega rauast tehakse? Ju siis peab ütlema, et laevamehed peavad rauast olema või siis vähemalt väga hinnalisest ja vastupidavast puust!

Eesti mereharidus hakkab aastal 2009 koos Eesti Vabariigiga tähistama oma 90. aastapäeva. See on oluline daatum, mille tähistamine peaks erinema paljudest varasematest oma positiivse tooni poolest. Täna on Eesti merehariduses tegutsevate inimeste kätes ainulaadne võimalus külvata meie hariduspõllule viljade seemet, mille head saaki saaks korjata meie merehariduse sajandikokkuvõtte tegemise ajal.

Käest lastud pärand

Kui muidu räägitakse, et nõukogude aeg ei jätnud meile midagi, siis merenduses see päris nii pole. Me ei saa maha salata, et mitte väga kauges ajaloos seisis Tallinnas kui kodusadamas näiteks maailma suurim purjelaev Krusenstern ning Vega oli samuti purjelaev, mille omanikuks olemist täna võiks nautida. Ma ei räägi siin meie Teaduste Akadeemia omandis olnud suurepärasest ja rahvusvaheliselt tunnustatud uurimislaevast, mis samuti välismaalastele käest anti.

Vaadates kinnisvara, mille EMA meremehed 1990ndate alguses kergekäeliselt ära andsid (nimetame vaid tänast inglise kolledži hoonet, nn KAPO kvartalit Luise ja Endla tänava piirkonnas, ühiselamut lausa Tallinna vanalinnas, Karu tänava õppehoonet, täna väga kalleid sadamakohti Pirita TOPis, kinnisvara Pärnu südalinnas jne), saame aru, et Eesti mereharidus pole osanud oma varaga just heaperemehelikult ümber käia.

Nüüd on aastate järel tekkinud jälle lootus, et ehk seekord riik aitab merehariduse infra-struktuuri asjad korda saada. Merehariduse eksperdid riigivõimu tasandil on aastate jooksul olnud suuresti ühed ja samad inimesed (nimetame siin ka täna EMA- ga seotud A. Raukast või T. Kõutsi), jääb üle vaid loota, et need inimesed mõistavad oma vastutuse määra.

Eesti Mereakadeemia arendamisel on tehtud esimesed konkreetsed sammud ka aastal 2007. 13. veebruaril kirjutasid Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja haridusminister Mailis Reps alla koostöölepingule, millega otsustati välja arendada Pärnu jõe ääres kaasaja nõuetele vastav õpikeskkond merehariduse andmiseks. See projekt eeldab Pärnus riigi omandis olevate vanade hoonete võõrandamist ja sellest saadud vahendite ning juurde saadud riigi ja eurorahaga uue merendusliku kompleksi ehitamist.

Projekti valmistasid ministeeriumile pikema aja jooksul ette eksperdid Sirje Jõgiste, Jüri Lember, Tarmo Kõuts, Toomas Henk ja Arno Maidla. Need inimesed on kinnitanud, et võimalikud majanduslikud ja organisatsioonilised riskid on Pärnus ka tulevikus viidud selle projekti realiseerimisel miinimumini.

Tuleb loota ekspertide vastutustundlikule tööle, et paari aasta pärast saaksime koos uue kaasaegse keskuse uksed avada. Eesti merehariduses on olnud varasematel aastatel Tallinnas ka kinnisvaralisi ebaõnnestumisi, seetõttu on merendusringkonnad väga huvitatud, et seekord saaksime olla kindlad projekti õnnestumises.

Milline võiks olla merehariduskeskus?

Aastal 2009 Tallinnas ja Pärnus ning Saaremaal asuv merehariduse keskus oleks kõigepealt Koplis asuv suur keskus, kus olemas korralik baas ka Merekoolile, näiteks otse tänase piirivalvele kuuluva Süstasadama alal. Regionaalsed keskused tuleb välja arendada nii Saaremaal (Orissaare või Kuressaare), Tartus (sobiks planeeritavasse Lodjakotta), Narvas (koos kohaliku kutsehariduskeskusega) ja kindlasti Pärnusse.

Pärnu jõe ääres oleks siis väike sadam koos sadamarajatise, töökodade ning õpperuumidega. Edaspidi võiks koostöös linnaga siin võimaldada eraettevõtlusel end realiseerida merendusliku inventari suurema müügi ja hoolduskeskusena.

Tuleb öelda, et samasugused head arendusvõimalused nagu Pärnus oleksid Saaremaal näiteks Orissaare gümnaasiumi lähedal asuvas sadamas, kus huvilisi ootab kuulus Maasilinna laev – omaette vaatamisväärsus, mida võõrad oskavad täna ehk enamgi hinnata kui kohalikud.

Eesti Mereakadeemia võiks seega kujuneda üheks kindlaks aadressiks rahvale, kuhu tullakse, kui inimestel on tekkinud mingidki küsimused seoses merele minekuga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)