Taastame õpetaja auväärse positsiooni ühiskonnas

Taastame õpetaja auväärse positsiooni ühiskonnas

 

Õpetaja on kaotanud oma auväärse positsiooni ühiskonnas. See sügav probleem , mida paari lausega ei kommenteeri, leiab viimasel ajal aktiivset arutelu. See on hea, sest lõpuks on ühiskonnas märgatud, et vabakasvatuse viljadest ei arenegi kultuurtaim, vaid ohakas.

Kutsun jätkama mõttevahetust, mille 23. veebruari ajalehes Oma Saar algatas Anti Liiv.

Kuidas saavutada, et lapsest areneks kodu ja kooli koostöös Eestimaa elu edasi viiv kultuurne ja haritud Eesti kodanik? Kas last peab kasvatama kool, lasteasutus, ühiskond või kodu? Millised on õpetaja õigused? Kohustused?
Tean üht juhtumit, kus teismelise tütre ema süüdistas selles, et tütar öösiti hulkus ja sageli kojugi ei jõudnud, tütre klassijuhatajat!

Miks õpetaja nõudmistel ja otsustel ei ole õpilase ja kodu jaoks kaalu? Mäletate ju kindlasti oma kooliajast, et see, mis ütles õpetaja, oli vaieldamatu tõde. Ka kodus ei antud õigust lapsele, vaid toetati õpetajat.
Kuidas saavutada usalduslik koostöö kooli ja lapsevanema vahel? Milles see väljendub?

Aeg-ajalt on tunne, et kool ja kodu kõnelevad erinevat keelt. Mitte kõik lapsevanemad ei ole selgeks õppinud kooli kodukorda ja usuvad ning usaldavad probleemide tekkimisel pigem oma last kui õpetajat.

Kust alustada? Luua kohustuslikud lastevanemate koolid, kus kõigepealt tuleks valida keel, milles kool-kodu suhtlevad.

Tänapäeva probleem on seegi, et me ei kuula üksteist. Võib-olla peaks saama kokku, kuulama, mis on öelda õpetajal, lapsevanemal, õpilasel. See võtab aega ja nõuab suurt järjekindlust, kuid see võib olla üks lahendusi aitamaks taastada õpetajaameti autoriteeti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)