Kaja Juulik – Saaremaa aasta naine 2006

Kaja Juulik – Saaremaa aasta naine 2006

 

Karala külaelu arendamise seltsi eestvedaja Kaja Juulik on eilsest neljateistkümnes Saaremaa aasta naine.

Saaremaa Ettevõtlike Naiste ühendus kuulutas eile pärastlõunal Kuressaare raekoja saalis Saaremaa aasta naiseks 2006 hingelt ja tegudelt maanaise, viielapselise pere ema Kaja Juuliku Karalast.

Kolme täiskasvanud poja ja kahe tütre ema Kaja Juulik puutus maaelu rõõmude ja muredega kokku juba tüdrukutirtsuna. Kuressaare lähedal Randveres sündinud ja kasvanud Kajal tuli pere esiklapsena hoolitseda oma kolme noorema venna eest. Neiuks sirguv nägus ja tragi saarlanna sai sellega hakkama.

Nooruke kaunitar hakkas silma Karala küla noormehele Aarne Juulikule, kes Randverre suunatud kaksikvennale Ülole külla tuli. Ülo Juulikust oli saanud pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist Kuressaarega piirneva suurmajandi agronoom.

Tasapisi hakkasid Aarne käigud Ülo juurde sagenema. Üha rohkem hakkas Karala küla Aarne neil külaskäikudel aga kiikama brünetti sportlikku neiukest – Kaja Tähte.

„Valisin juba 16-aastaselt endale mehe välja. Kui sain 19-aastaseks, siis nõustusin kooselu ettepanekuga. Kolisime Aarne kodukülla Karalasse,” rääkis Karala külaelu kõrge tiitliga pärjatud eestvedaja Kaja Juulik.

Karalas käinud inimesed on imetlenud küla kauneid looklevaid kiviaedu. Vähesed teavad, et aiameistriks selles külas on seltsielu arendaja ja suure pere ema Kaja Juulik. Külas on veel palju teisi märke, mis viitavad seltsitegevusele ja selle tublile eestvedajale.

Nõnda siis polegi põhjust imeks panna, et aasta naise tiitel omistati Kaja Juulikule.

Kuidas Kaja ise teate vastu võttis?

„Olin parasjagu bussis. Sõitsin kodust kaugemale. Kui mulle helistati ja sellest teatati, siis lausa ehmusin. Esimese hooga hüüatasin: „Ei või olla!” Bussijuhtki vaatas mulle imestunult otsa ja küsis, kas juhtus midagi. Tema arvates sain halva teate,” rääkis 11 aastat Karala külaseltsi juhtinud Kaja Juulik.

Jääb üle vaid imestada, kuidas Kaja talupidamise ja suure pere eest hoolitsemise kõrvalt veel niipalju jõuab.

„Meie pere kõige vanem võsu on 21-aastane Taavi, kes pärast kaitseväes teenimist töötab ühes ehitusfirmas ja paneb seal palkmaju kokku. 20-aastane Tõnis õpib esimesel kursusel Eesti Maaülikoolis. Tema on meil ka kõva spordipoiss. Paremaid tulemusi on ta saavutanud pikamaajooksudes. Tõnisele kuulub ka Lümanda valla parima sportlase tiitel.

18-aastane Tiit hakkab peagi lõpetama Kuressaare gümnaasiumi. 16-aastane Triin on samuti KG õpilane. Pesamuna, 15-aastane Susanna käib Lümanda põhikooli viimases klassis.

Ka teised lapsed teevad sporti. Vanem tütar mängib FC Kuressaares jalgpalli. Tiit tegeleb kergejõustikuga, põhiliselt odaviske ja kuulitõukega. Taavil on sport töö tõttu küll natuke tahaplaanile jäänud, aga vahetevahel käib jooksmas temagi. Kõik lapsed on päris hästi selgeks saanud lauatennise. Lümandas on see spordiala kaua aega väga populaarne olnud,” teavitas Kaja Juulik oma lastest.

Võib-olla tundub ehk natuke kummalinegi, aga päriselt tanu alla sai Kaja alles siis, kui perre oli viis last juba sündinud.

24 aastat Karalas elanud nüüdne taluperenaine on varem pidanud Lümanda ühismajandis dispetšeriametit, olnud loomakasvataja ja teinud teisigi maatöid.

Pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumisele järgnenud põllumajandusreformi ei jäänud Juulikud käed rüpes istuma ja ootama, mis edasi saab. Tööpuudus maal sai karmiks reaalsuseks.

Maaleht, 22. mai 2003

Tööpuudus Eestis on karm reaalsus, seda eriti maal. Saaremaa Lümanda valla 80 elanikuga Karala külas on kohapeal töökoht ainult kahel naisel: üks on poemüüja ja teine postiljon.

“Arvatakse, et töötud on ainult asotsiaalid ja viinaveaga, aga meie naised pole seda ükski,” ütles Karala elanik Kaja Juulik, lisades, et küla naised on sundseisus. “Juba pere ja laste tõttu ei saa me kaugemale tööle minna.” Kaja Juulikul endal on viis last, vanim 18- ja noorim 11-aastane.

Tööd võiks saada ainult Kuressaare linnast, kuid sinna on 40 km. Isegi juhul, kui bussiajad sobiksid, sööks bussisõit kogu palga ära. “Mitu Lümanda naist käib linna tööle ainult haigekassakaardi pärast, sest miinimumpalk (2160 kr – toim), mis neile töö eest makstakse, kulub bussipiletitele,” sõnas Juulik.

Juulikul endal on haigekassakaart nüüd ainult tä­nu sellele, et ta on vormistatud oma puudega isa hooldajaks. Naine ise peaks aga rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) mõiste järgi olema nn heitunu, kes ei loodagi enam tööd saada ja on seetõttu tööotsinguist loobunud – Kaja Juulikul pole kogu Eesti taasiseseisvusaja jooksul töökohta olnud.

Samas on Juulik erand: Karala külaelu arendamise seltsi eestvedajat ei saa heitunuks pidada. Karala kandi inimesi hoiab Juuliku sõnul vee peal ka põllumajanduslik keskkonnatoetus. Kui varem oli talle endalegi kiviaia ladumine hobi, siis nüüd teenistus. Osa Karala küla mehi on vormistanud end aga füüsilisest isikust ettevõtjaks ja teevad tööd koduses talumajapidamises.

Kõige suurem tööpuudus Saaremaal ongi just läänepoolsetes valdades, nagu on ka Lümanda. Nii selgus äsja kaante vahele saanud ulatuslikust uuringust “Regionaalsete tööturumeetmete väljatöötamine Saare maakonnas” ehk lühema nimega Saaremaa tööhõivemudel.

Karalast ja Kajast on leheveergudel üsnagi palju kirjutatud ja Kadi raadios on Karala külaseltsi esimees oma tegevustest rääkinud. Kiviaia ehitamisest on režissööril ja operaatoril filmgi pooleli. Seltsi tegemisi on käidud kaugemaltki uudistamas.

Maaleht, 8. november 2001

Edasi sõideti Saaremaa läänerannikule Karala külla, kus taluperenaise Kaja Juuliku eestvedamisel moodustati 1996. aastal oma külaselts. “Ka siin ääremaal tahab inimene elada ja oma vaba aega korralikult veeta,” ütleb Kaja, kes ise on viimasel ajal külasse ladunud juba mitusada meetrit paekiviaeda.

“Hingel hakkab kohe soe, kui midagi ilusat teed,” ütleb ta. Ega nüüd külainimestel nagu varem palgapäeva enam ei ole, igaüks peab ise vaatama, kuidas oma eluga toime tuleb. Kui varem oli Karala külas rohkem kui 300 elanikku, siis nüüd on neid seal 80 ringis, kuid rõõmustav on see, et külas on praegu 29 last.

Ka selle loo autoril on olnud võimalus seltsi varasematest tegemistest lugejaile ja raadiokuulajaile teada anda.

Oma Saar, 3. jaanuar 2007

Seltsi eestvedaja Kaja Juuliku sõnul tahavad Karala inimesed koos tegutseda. Heameelt tunneb Kaja Juulik sellest, et külla suvekodu soetanud inimesed on seltsiga ühinenud. Ühiseid ettevõtmisi on olnud palju. Küla ilmestavad uued kiviaiad. Seltsi esimees on ise neid üle kolme kilomeetri rajanud.

ETV on aiaehitajaid filminudki ja sel aastal peaksid televaatajad salvestust ka nägema. Külaelanike oma kätega ehitatud nägusasse bussiootepaviljoni tõi ootajaile nahkse diivani külas suvekodu omav Tiit Piipuu.

Möödunud aastal pani selts aluse uuele traditsioonile – Mõõkkala jooksule, tähtsustades kaheksa aasta tagust mõõkkala leidu Karala rannas. Sellel aastal toimub seltsi eestvedamisel neljas küla kokkutulek. Igal aastal septembrikuus, Estonia huku aastapäeval toimub randa püstitatud mälestusristi juures aktus meenutamaks mereõnnetustes hukkunuid.

Mälestusristi püstitamine üle kümne aasta tagasi oligi külaseltsi üheks esimeseks ettevõtmiseks koos Saaremaa merekultuuri seltsiga. Möödunud aastal rajati risti juurde väike parkla ja ehitati välikäimlad.

Maalilist Karala küla käib suvekuudel uudistamas üsna palju turiste.

Oma Saar, 31. jaanuar 2007

Eesti tuntumaid heraldikuid, Eesti muinsuskaitse seltsi heraldikakolleegiumi esimees Priit R. Herodes kujundas Karala küla lipu ja vapi kavandi, annetades need Karala külaelu arendamise seltsile.

Karala külaselts on üks esimesi seltse Saare maakonnas, kellel nüüdsest kunstiliselt kõrgel tasemel sümboolika. (Eelmisel aastal sai Priit Herodese kujundatud vapi ja lipu Panga küla). Karala lipu trükib Rumatiar Grupp OÜ. Firma üks omanikke on Karalas elav suvesaarlane Tamur Madisson.

Külaseltsi esimehe Kaja Juuliku sõnul õnnistatakse ja heisatakse lipp esmakordselt masti võidupühal jaanilaupäeval, Karala küla IV kokkutulekul.
Külamaja juurde püstitatakse kaks lipumasti – riigilipu ja külalipu jaoks. Projekti elluviimiseks saab külaselts rahalist toetust kohalikust omaalgatuse programmist.

Küla kokkutulekuks on ettevalmistused juba alanud. Seltsi eestvõtmisel eksponeeritakse küla ajalugu tutvustav fotonäitus.

Eelseisev kokkutulek erineb Kaja Juuliku sõnul eelmistest ka selle poolest, et külla on viimase viie aasta jooksul kerkinud kümme uut suvekodu. Nende omanikud osalevad aktiivselt küla tegemistes.

Paljud neist on juba aidanud ühisettevõtmisi rahaliselt. Nad on toetanud bussiootepaviljoni remonti, muretsenud sinna mugava nahkdiivani, osaliselt rahastanud interneti püsiühenduse loomist, Mõõkkala jooksu, jaani- ja jõulupeoüritusi jne.

Külaseltsil jätkub tegevust kogu aastaks. Näiteks novembrikuus on plaanis tähistada kohaliku kooliõpetaja Sergo Ruumeti 110. sünniaastapäeva. 4. augustil aga oodatakse sportlasi teisele Mõõkkala jooksule.

Koostöö on edu pant

Vastloodud selts alustas ligi 11 aastat tagasi kümne liikmega. Nüüd on liikmete arv kahekordistunud. Erilist heameelt teeb Kaja Juulikule see, et viimastel aastatel külla elama asunud noored inimesed ja suvesaarlasedki on seltsiga ühinenud.

„Koostöös peitub edu pant. Küla nooredki on ühistegevuses käed külge pannud. Külla kinnisvara soetanud inimesed on samuti meie seltsi liikmed. Neist on suur abi,” kiitis Kaja oma küla elanikke.

Ise peab värske aasta naine pooleldi oma elutööks kiviaedade rajamist. Muide, esimesest käigust Karalasse meenub Kajale üks kõrge kiviaed. Tollal ei osanud kaugemalt tulnud saarepiiga veel aimata, et just temast saab selles külas kiviaedade taastaja ja uute ehitaja.

Üsnagi palju on jõudnud ema selles töös aidata poeg Tiit. Teised pereliikmed, kaasa arvatud abikaasa Aarne, ei ole meistripabereid veel kätte saanud. Nemad on rahul ka abimehe rolliga.

„Nemad puhastavad maa võsast, veavad kive ja korrastavad aia ääred,” kiitis Kaja abilisi.

Ja oh üllatus-üllatus! Kaja sõnul õppinud ta aiategu mehe õelt Liia Hännilt, eksministrilt ja teadusinimeselt, kes kodukülas suvepuhkusel olles selle tööga alustas. „Liia oma mehe Ukuga ehitasid esimesed meetrid uut kiviaeda meie külas. Mulle hakkas see töö kohe meeldima. Tegelikult olen ma ikka rohkem iseõppija,” andis Kaja teada.

Linnatuled pole kunagi peibutanud

„Võimalusi oleks mul linnas töötamiseks ja elamiseks olnud küll. Mehega mõtlesime aga ikkagi maainimesteks jääda. Külaelu on meile leiva lauale toonud. Töö on olnud kogu aeg meie juures. Mul oli hea maakodus lapsi kasvatada. Kodus oli meil kogu aeg turvatunne olemas. Lapsed said isa käest alati vajalikku asja küsida. Aarne tegeles lastega rohkem õhtuti, pärast päevatööd,” pajatas Kaja maaelu võludest.

Praegu peavad Juulikud lambaid. Farmis on villakerasid üle saja. Kuigi lambakasvatus pole Eestis mingi tulutoov majandusharu, ei kavatse Juulikud sellest loobuda.

Kuna Karala on tüüpiline mereäärne Saaremaa küla, mis ehk üha enam turiste ligi meelitab, siis on Kaja ja Aarne Juulik heietanud mõtteid turismitalu loomisest.

„Võib-olla lastest hakkab keegi sellega tõsisemalt tegelema. Võimalusi ju on,” loodab pereema lastele.

Mitmete ühiste ettevõtmiste meenutamine võtab Kaja Juuliku näo naerule. Eelmise aasta kordaläinud jaanitulest räägib ta suure õhinaga. „Äkki tuli sellele jaanipäevale nii palju inimesi! Kust nad kõik tulid?! Neil olid kaasas oma toidud, pillid ja laulud. Pidu oli vahva. Noored aitasid pärast peoplatsi koristada. Kui jaanituli läbi sai, oli platski puhas. Seda oli kena vaadata,” tõdes Juulik.

Praegu peab Kaja Juulik mõttekaaslastega plaani, kuidas remontida külamaja, kus seltsi liikmedki koos käivad.

Alles eelmisel nädalavahetusel käis Kaja Juulik teiste Kodukandi liikmetega Jänedalt kogemusi saamas. Ees ootab koolituskursus kodutanumail. Põhilektoriks on Leonora Kraus Saaremaa õppekeskusest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 315 korda, sh täna 1)