Raissa Kõvamees – 100

Raissa Kõvamees – 100

 

Iga hommik on taevakingitus, toonitas muhulaseks sündinud kirjanik Raissa Kõvamees, kelle 100. sünniaastapäeva tänavu tähistatakse.

Raissa Kõvamees sündis 4. märtsil 1907 ja temast kujunes ladusa sulega proosa- ja näitekirjanik. Tema koolitee algas Piiri ministeeriumikoolis, Liiva algkoolis. Mandril täiendas ta end Kunda rahvaülikoolis, oli äriteenija Kadrinas ja Muhus Piiri kaupluses. Abiellumise järel rajas ta koos perega kodusaarele Mõisakülla Lumiste kaupluse. Muhus elades kirjutas ta lühiproosat ajalehte Meie Maa.

1944. aasta sügisel lahkus Raissa Kõvamees Rootsi, sealt edasi 1951. aastal Kanadasse, kus ta elas kuni oma surmani 18. aprillil 1989. aastal Vancouveris. Kodusaarele ta vanas eas ei jõudnud, küll aga jõudsid Muhusse tema filoloogiaprofessorist tütar Juta Kõvamees-Kitching ja poeg Hain Kõvamees.

Raissa Kõvamehe esimesed kirjanduslikud katsed kodumaal sündisid värssides, proosapalasid avaldas ta L. Piiri nime all.

Tunnustuse võitis romaanipaar „Kahe väina vahel” 1956. aastal – see teos saab Torontos Orto kirjastuse romaanivõistlusel 2. koha. Romaani järg nimetuse all „On lindudel pesad” ilmus 1960. aastal.

Kirjandusteadlane Aarne Vinkel kirjutab: „See on mõjukuselt parim teos, sellega ta astus suurde kirjandusse.”

Kirjanik suhtub kodusaare minevikku suure armastusega: annab tõepärase värvika pildi Muhu külaelust XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses. Kirjandusteadlane Maie Kalda nimetab ta esikromaani suurepäraseks ajalooõpikuks, milles on huvitavaid detaile küll muhulaste riietuse, moe, kommete. uskumuste, küla sisesuhete, põllutöökorralduse, kodakondsete tööjaotuse kohta. See on nagu muhulaste „Tõde ja õigus”.

Mere- ja kalurielu kujutab romaan „Randlased” (1962). Pereelu ja kodu rajamist rasketes sõjaoludes kirjeldavad romaanid „Teela” (1965) ja „Pärisosa” (1969). Rootsi ja sealt hiljem Kanadasse siirdunud eestlaste käekäigust jutustab romaan „Sõja lapsed” (1967). Raissa Kõvamehe tõsisem kirjatöö toimuski Kanadas armsaks saanud metsatalus, sest kodumaal võttis leivatöö suurema osa ajast.

Postuumselt ilmus Muhu vaestekülast pajatav romaan „Tütarlaps kaugelt neemelt” (1998) – lugu vabadikuperest pärit naistegelase Kia (Angia) elukäigust.

1930. aastail katsetas autor ka näidenditega. Tema „Piiga rannateel”, „Ärtu kuningas” ja „Vana saun” said rahvale tuttavaks lavastuste kaudu. Tema lühiproosa on ilmunud pealkirja all „Oli kord”.

Raissa Kõvameest on nimetatud hõbedase sulega kirjanikuks. Tema raamatutes on head muhu huumorit ja rahvapärast kõnepruuki. Kadedus, alatus ja nõrkus põimuvad tema teostes heasoovlikkuse ja enesekindlusega. Kesksed tegelased on tugeva karakteriga edasipüüdlevad naised.

Võib öelda, et muhulaste vaim on virge nii kodumaal kui merede taga. Neil on ilusad harmoonilised kodud, avali südamed. Raissa Kõvamehe pärandist tasub lugeda eriti tema romaane, neid on kiitnud ja lugeda soovitanud nii Aarne Vinkel kui ka Juhan Smuul.
Naeratagem, tänades hommikupäikest päevavalguse eest!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 218 korda, sh täna 1)