Tagakiusamine tööl – see on vägivald!

Tagakiusamine tööl – see on vägivald!

 

Nii mõnegi elus võib ühel päeval jõuda kätte hetk, mil tuleb kurvastusega tõdeda, et siiani tööst saadud rahulolu on asendumas tühjusega ning armsaks saanud kolleegid on pöördumatult muutunud.

Psüühilist vägivalda iseloomustab eelkõige inimväärikuse alandamine ja inimese nõrgestamine sõnadega, sealhulgas ka ebaviisakas käitumine teise inimese suhtes.

Kui ahistamine, mille puhul alandamine toimub peamiselt rassilise või soolise erinevuse pinnal, on rohkem füüsilise vägivalla vorm, siis psühholoogilise vägivalla vormiks on mobing (tagakiusamine, kus alandajaks ja nõrgestajaks on grupp inimesi), mis kõrvuti bullinguga (türanniseerimine, kus nõrgestajaks on üks inimene) kuulub töövägivalda kirjeldavate mõistete hulka.

Mobing’ ut iseloomustavad: kestvus, korduvus ja negatiivne kavatsus ning mobing tuvastatakse juhul, kui vähemalt poole aasta jooksul esineb vähemalt kord nädalas üks või mitu ohvri vastu suunatud ohvri positsiooni või tema isikut kahjustavat tegevust.

Suhtlussituatsioonist sõltuvad ja seega varieeruvad ohvrivastased tegevused võivad olla suunatud ohvri suhtlus- ja väljendusvõimaluste vastu; ilmneda sotsiaalsel tasandil, suunatuna ohvri suhete, reputatsiooni, professionaalse ja individuaalse seisundi vastu; või olla suunatud ohvri tervise vastu.

Mobing väljendusvõimaluste vastu:

juhtivtöötaja piirab eneseväljenduse viise
kogu aeg segab keegi vahele
kolleegid piiravad eneseväljenduse viise
karjumine või nimedega nimetamine
kogu aeg kritiseeritakse töötulemusi
kogu aeg kritiseeritakse eraelu
telefoniterror
suulised ähvardused
kirjalikud ähvardused
pilkude ja näoilmetega antakse mõista, et sa pole soovitud
lihtsalt antakse märku, et sa pole soovitud

Mobing sotsiaalsel tasandil:

lõpetatakse ohvriga suhtlemine
kolleegid ei kontakteeru
ohver viiakse kolleegidest võimalikult kaugele
kolleegidel keelatakse ohvriga suhtlemine
tehakse, nagu poleks ohvrit olemaski
ohvrist räägitakse halvasti
levitatakse kuulujutte või tehakse ohver naerualuseks
kellegi kohta räägitakse, et ta on vaimselt haige
kedagi sunnitakse psühhiaatrilistele uuringutele
naerdakse puude üle
ohvrit imiteeritakse, et tema üle nalja teha
rünnatakse poliitilisi ja religioosseid tõekspidamisi
naerdakse eraelu üle
naerdakse rahvuse üle
ohvreid sunnitakse tegema töid, mis kahjustavad nende enesehinnangut
ohvri tööpanust hinnatakse valesti
otsused seatakse küsimuse alla
nimetatakse nimedega
seksuaalne lähenemine või sündsusetud ettepanekud
ohvrile ei anta tööülesandeid
ohvrilt võetakse töökohas igasugune tegevus, nii et ta ei saa ka ise ülesandeid välja mõelda
antakse mõttetuid ülesandeid
ohver saab ülesandeid, mis on alla tema tegelike võimete
alalõpmata antakse uusi ülesandeid
ohvrile antakse solvavaid (alandavaid) ülesandeid
antakse liiga raskeid ülesandeid, et ohvrit alavääristada.

Mobing tervise vastu:

sunnitakse tegema tervisele kahjulikke töid
ähvardatakse füüsilise vägivallaga
füüsiline kuritarvitamine
kerge vägivalla kasutamine, et kellelegi õppetundi anda
tööl või kodus tekitatakse materiaalset kahju
seksuaalne kuritarvitamine.

Mobing’ u ohvriks satuvad peamiselt need kollektiivi liikmed, kes millegi poolest ülejäänud grupist erinevad (näiteks uued töötajad või grupist erinevate väärtushinnangutega inimesed). Tihti suunatakse vägivaldne tegevus isiku vastu, keda mingil põhjusel soovitakse teha nn patuoinaks. Vägivallariski suurendavad aga ka teatud töötingimused:

kolleegidest ja klientidest eraldi tehtav töö – töö kliendi kodus; töökohal, mis on teistest füüsiliselt eraldatud või ajal, mil kohal on vähe töötajaid, samuti töö, mille kohta kliendid ei saa informatsiooni;

ebamugav töökeskkond – koht, kus pole arvestatud ergonoomia nõudeid või kus puuduvad vajalikud abivahendid; ülerahvastatus;

pingeline töökeskkond – töö, mis nõuab suurt pinget; töö psüühilise surve all; suur töökoormus; hirm koondamise ees.

Samuti on suurema vägivallariskiga seotud teatud ametite esindajad: teenindajad, meditsiini- ja sotsiaaltöötajad, haridustöötajad, töötajad, kes teevad sularahatehinguid, varustajad, järelevalvajad, kontrolörid, riigivõimu esindajad.

Ettevõtte töökeskkonnas toimuva psühholoogilise vägivalla tagajärjeks on majanduslik kahju, kuna mobing põhjustab õnnetusi, madalat tööviljakust ning alandab töö kvaliteeti.

Tagajärjed ohvrile võivad olla nii psühhosomaatilised kui ka psühholoogilised:

peavalud, migreen
higistamine
vereringeprobleemid
probleemid südamega
kõhu- ja sapipõieprobleemid
kohin ja vilisemine kõrvades
ainevahetuse häiritus
kaelavalud, seljavalud
stress, depressiivsus
raskused uinumisel, unetus
kerge ärrituvus, nutuhood, ülitundlikkus
väsimus, kurnatus ja rahutus
keskendumisraskused, mälupetted
läbikukkumise hirm, enesekindluse kadumine
paranoilised mõtted, jälitusmaania
agressiivsushood
enesesse tõmbumine

Võimalused mobing’ uga võitlemiseks:

Juhtumite vabas vormis üleskirjutamine – dokumenteerides kuupäeva, toimingu, osalised ja koha, tagatakse detailide mitteunustamine juhul, kui võitlus mobing’ uga läheb konkreetseks / ametlikuks.

Objektiivne hinnang mobing’ u ohvriks olemisele – kas see, mis toimub, vastab mobing’ u kriteeriumitele või on ühekordne, konkreetsest situatsioonist ja osalistest tingitud konflikt (solvang, tagakiusamine või ahistamine).

Professionaalse abi otsimine – sellised kriisid võivad osutuda sõprusele liialt koormavaks ning sõber ei pruugi osata teid aidata.

Mõnda aega mobing’ u toimuda laskmine, selleks et kindlustada mobing’ u toimumise fikseerimine ja välistada selle hilisem esitamine ühekordse konfliktina.

Ajutiselt mobing’ u unustamine, enesele meelepäraste tegevuste võimaldamine, et vältida mobing’ u paine all murdumist.

Enese vastu lugupidamise säilitamine, enesekaitse võimaldamine ja enesekehtestamine konkreetsetes situatsioonides.

Kaitsepositsioonile asumise ja pideva eneseõigustamise vältimine, sest see jätab ebakompetentse ja saamatu mulje. Aeg- ajalt on kasulik taolises situatsioonis meenutada vanasõna: Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
Rahulikuks jäämine ja kontaktide hoidmine – mitte puhkeda nutma, hakata karjuma või endasse sulguda.

Mitte püüda iga hinna eest asju silmast silma vestluse abil selgeks rääkida.
Oma toimingutes ettevaatlik olemine ja kõikide sammude hoolikas läbikaalumine – tööülesannete vastuvõtmisel kaaluda enese kompetentsust selle täitmisel.

Sõnavõtmine vaid juhul, kui ollakse oma teadmistes ja õigustes kindel – sellega on võimalik vältida naeruvääristatud saamist.

Tähtsate otsuste tegemine pärast põhjalikku järelemõtlemist, vältimaks puuduliku või ühekülgse info alusel otsustamist.

Töökoha ja kolleegide vahetamine.

Lahendus mobing’uga võitlemisel võib olla ka sellega mittevõitlemine, ehk mõtteviis, et teisi inimesi muuta ei saa, küll aga iseennast. Alati ei olegi vaja ennast muuta ning kindlasti ei ole vaja end allutada teiste tahtele ja pidevale ahistamisele.

Võitlemiseks on piisav ka näiteks enese hobidele keskendumine, jäämine iseendaks ning enese soovide sõnastamine ja sihtide selge seadmine. Suur abi on kindlasti ka enesekehtestamise õppimisest, mis saab alguse enesekindluse saavutamisest ja eelkõige enesele teadvustamisest, kes ma olen, mida ma suudan ja mida ma soovin.

Mobing’ ule vastu astudes on alati olulised kompromissivalmidus ja tulevikule orienteeritus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 767 korda, sh täna 1)