Töötuskindlustushüvitise määr peab tõusma (1)

Tänu Eestis viis aastat toiminud töötuskindlustusele ei pea tööinimene enam paaniliselt kartma töö kaotust ning iga hinna eest kinni haarama esimesest pakutavast töökohast. Inimesele annab võimaluse otsida väärika palgaga sobivat tööd teadmine, et töötukassa maksab talle töötuse puhul varasemast palgast sõltuvat hüvitist.

Töötuskindlustus tasub ära
2003. aastal, kui töötukassa alustas väljamaksete tegemist töö kaotanutele, oli keskmine kindlustushüvitis 2250 krooni kuus.

Nelja aastaga suurenes see ligi 40 protsenti ning oli mullu 3120 krooni,
Töötukassa maksis aastatel 2003-2006 töötushüvitisi enam kui 35 000 inimesele. Kui 2004. aastal sai töötukassast asendussissetuleku 11 162 kindlustatut, siis eelmisel aastal 5890 inimest.

Hüvitist saanute arvu vähenemises on “süüdi” tööpuuduse langus. Positiivne on, et kasvab nende töötute osakaal, kellel on õigus töötushüvitisele. Kui 2003. aastal oli õigus hüvitisele vaid 16 protsendil uutest registreeritud töötutest (igal kuuendal), siis mullu juba igal neljandal (25%).

Viie aasta jooksul on keskmine töötaja tasunud töötuskindlustusmakset 3200 krooni. Et mullu sai keskmine töötu ühe kuuga töötukassast hüvitisena peaaegu sama summa, on väljaspool kahtlust, et töötuskindlustus tasub end igati ära.

Kahtlemata on töötuskindlustus edukalt käivitunud tänu kiirele majanduskasvule ja tööpuuduse vähenemisele. Kuid suurt tähtsust omab seegi, et töötuskindlustuse kavandamisel rääkisid tegusalt kaasa nii ametiühingud kui tööandjad, kelle seisukohtadega riik arvestas. Kõik need aastad on tööturu mõlemad osalised oma esindajate kaudu osalenud töötukassa juhtimises, mis on taganud töötuskindlustuse stabiilse ja rahuliku toimimise.

Lahendamist vajavad kaks kitsaskohta

Töötajate ja neid esindavate ametiühingute seisukohast on esmatähtis, et lähiaastatel saaks lahenduse kaks kitsaskohta. Esiteks peab kindlasti tõusma töötuskindlustushüvitise määr – see tagab inimesele suurema hüvitise, vähendades ühtlasi hirmu töökoha kaotuse ees ning andes suurema valikuvabaduse uue töö otsimisel.

Töötuskindlustuse käivitamine minimaalsel tasemel, mis oli hädavajalik eeltingimus Euroopa Liitu pääsemiseks, oli ilmselt paratamatu, sest kogemus puudus.

Nüüd on usaldusväärne statistika ning töötajate kindlustusmaksetest laekub piisavalt raha. Kui inimene hakkab esimese 100 töötuspäeva jooksul saama hüvitisena 70% varasemast palgast (praegu vaid 50%), täidab töötuskindlustus märksa paremini seda eesmärki, milleks ta loodi – tagada inimesele väärikas asendussissetulek pealesunnitud tööta olemise ajaks.

Teiseks on hädavajalik jõuda selleni, et laieneks töötuskindlustusega hõlmatus. Vähemalt kahekordistuma (jõudma 50 protsendini) peab uute töötute hulgas nende inimeste osakaal, kellel on õigus töötuskindlustushüvitisele. Tänavu jaanuaris jõustusid ametiühingute keskliidu algatatud seadusemuudatused, mis on mõeldud just selle eesmärgi saavutamiseks.

Harri Taliga,
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees, töötu-
kassa nõukogu liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)