Tunne Kelam: Eesti saared võivad tulevikus saada alalist riigiabi

Tunne Kelam: Eesti saared võivad tulevikus saada alalist riigiabi

 

Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjon võttis 27. veebruaril Brüsselis vastu Euroopa Liidu saarte arengut käsitleva raporti, mille eesmärk on juhtida Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide tähelepanu saarte tõhusama ja paindlikuma toetamise vajadusele.

Europarlamendi regionaalarengukomisjon kutsub Euroopa Komisjoni üles võimaldama perioodil 2007–2013 alalist riigiabi saartele, mis erinevatel põhjustel (kaugus, hõre elanikkond, madal konkurentsivõime jmt) pole võrdses seisundis mandril asuvate piirkondadega.

Eesti saadik Tunne Kelam oli üks neid regionaalarengu komisjoni liikmetest, kes toetas raporti vastuvõtmist komisjonis. Tunne Kelami sõnul on see selge ja konkreetne sõnum Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõtte tegelikust ellurakendamisest. “Ühtekuuluvus tähendab, et nõrgemaid ei jäeta hätta, et tingimused kvaliteetseks eluks tuleb luua ka arengus objektiivselt takistatud alade elanikele,” kommenteeris Kelam.

Regionaalarengu komisjon on samuti seisukohal, et riigiabi puudumise korral tuleb EL äärealadele mõeldud kompensatsioonisüsteemi laiendada kõikidele saartele, mis ei ole saareriigid või siseveekogude saared.

Kas raportis väljapakutud idee tähendab, et edaspidi hakkavad kõik saared saama riigilt rohkem abi, et ainuüksi saareks olemine tagab suurema abi?

Just, sinnapoole ta läheb. Praegu toimib konkurentsipoliitika, kus riik põhimõtteliselt ei tohiks toetada ainult teatud piirkonda või teatud ettevõtet. Nüüd pakutakse välja muudatust, kus riigiabi võimalust laiendatakse kõigile saarepiirkondadele.

Siiamaani räägiti vaid sellistest saartest, mis asuvad üsna kaugel, näiteks Kanaari saared või Assoorid. Aga praegu laiendatakse abistamise põhimõtet kõigile saarelistele aladele, kuhu minu parema arusaamise järgi kuuluvad siis ka Eesti saared. See on väga tähtis muutus.

Neljapäeval arutatakse seda raportit Euroopa Parlamendi täiskoguistungil ja võetakse ka hääletamisel vastu. Edasi läheb ta Euroopa Komisjonile kui täidesaatvale organile, kes töötab vastavalt parlamendi suunistele välja abinõud.

Olen ka ise palunud neljapäeval Euroopa parlamendi täiskoguistungil sõnavõttu. Tiheda konkurentsi tõttu ei ole ma sada protsenti kindel, kas ma selle võimaluse saan, aga kavatsen igatahes toetada seda ideed.

Kas te oskate öelda, mida antud juhul riigiabi all üldse silmas peetakse?

Seda peab täpsustama Euroopa Komisjon, parlament lähtub põhimõtetest. Edasine täpsustamine ja nende muutuste väljatöötamine on Euroopa Komisjoni ametnike ja komisjoni vastavate osakondade ehk siis komisjoni regionaalpoliitika peavalitsuse ülesanne.

Peavalitsuses tahetakse luua saarte jaoks eraldi administratiivüksus, kes hakkas koguma palju täpsemat informatsiooni saarte, eelkõige saarte erivajaduste kohta. Lähtuvalt sellest täpsemast regulaarsest infost peab komisjon pakkuma välja vastavaid abinõusid.

Millal võiks kõik need raportis kavandatud põhimõtted jõuda Saaremaa ja Hiiumaa elanikeni?

Seda on väga raske öelda. Parlament peab komisjonil silma peal hoidma ja vaatama, et see juhtuks nii kiiresti kui võimalik.

Regionaalarengu komisjoni arvates tuleb tagada saarte juurdepääs ühtsele turule võrdsetel tingimustel mandripiirkondadega. Milline on olukord Eestis, kas saared on võrreldes Mandri-Eestiga ebavõrdses olukorras?

Loomulikult on. See on kogu Eesti regionaalpoliitika probleem. Kolm aastat Euroopa Liidus ei ole ebavõrdsust tegelikult vähendanud. Paraku on säilinud erinevused kiirelt arenevate piirkondade ja väheasustatud ja eemalolevate piirkondade vahel ja see on üks Eesti põhilisi muresid.

Miks ei taha need erinevused piirkondade arengus väheneda? Kas see on Eesti poliitiline valik või otsustavad siin mingid muud asjaolud?
Kas ta on poliitiline valik või ta on saamatus.

Võib-olla ka see, et liiga palju otsustavad ametkonnad ja liiga vähe on valitsus suutnud seni ametkondadest üle käia ja neid koordineerida. Võtame või regionaalarengu seaduse, mille eelnõu on välja töötatud ja mis on veninud oma kaks aastat. Vähemalt paar kuud tagasi oli see eelnõu ikka veel kooskõlastamise ringil.

Paistab, et kui peaministrilt või valitsuselt ei tule selget korraldust, siis ministeeriumid venitavad seda edasi. Mõni ministeerium kardab, et kaotab oma võimu või rahasid selle regionaalarengu seadusega ja niimoodi nad ei suudagi kooskõlastada. See on nüüd tõepoolest puhtalt Eesti küsimus.

Raport näeb Euroopa Komisjoni ühe prioriteedina saarte ja mandri vahelise transpordiühenduse olulist parandamist. Kuidas on praegu olukord Euroopas saarte ja mandri vahelise transpordiühendusega?

Tegelikult oleks päris huvitav niisugune ülevaade koostada. Mul ei ole isiklikke kogemusi sellega eriti palju, aga tundub, et sellistes maades nagu Rootsi, Taani ja Soome on need süsteemid palju paremini välja töötatud.

Aga vaja oleks veelgi parandada?

Muidugi. Eks igal pool ole seesama, et elanikkond väheneb ja kaugus põhjustab kulusid.

Mida tähendaks transpordiühenduse oluline paranemine Euroopa Parlamendi mõistes Saaremaale ja Hiiumaale?

Seda me peame nüüd ise konkreetselt Eestis kavandama, peame selles suhtes kokku leppima. Euroopa Parlament töötab välja põhimõttelised lähenemised. Edasi peab Euroopa Komisjon konkretiseerima ja töötama välja praktilised abinõud, kuidas neid asju formuleerida. Ja siis hakatakse seda valitsuste kaudu igal liikmesmaal ellu rakendama.

Kas püsiühenduse loomine jätab saarele saare staatuse alles või kaotab ta pärast püsiühenduse valmimist saarelise staatuse?

Minu arusaamise järgi püsiühendus Saaremaad saare staatusest ei vabasta. Minu arusaamine on küll selline.

Kumb oleks mõttekam, kas sillaehitus või parvlaevaühenduse parandamine?

See on majandusliku ja poliitilise valiku küsimus ja väga oluline on siin saarlaste oma arvamus. Mina isiklikult kalduksin silla poole, aga eelkõige peaksid ikkagi kohalikud inimesed ise selles omavahel kokku leppima.
On ju näha, kuidas Skandinaaviamaades on palju suuremaid sildu tehtud. Ma pean utoopiliseks tunnelit Helsingi ja Tallinna vahel, aga sild Saaremaale on minu meelest täiesti teostatav.

Mida teha väljarände peatamiseks, et saared ja äärealad täiesti tühjaks ei jääks?

Seda ma ei usu, et protsessid kunagi nii ühepoolselt arenevad. Praegu on ju näha, et Tallinn hakkab küllastuma ja inimesed hakkavad ju sealt intensiivselt välja valguma. Esialgu küll lähipiirkondadesse.

Tagasivool maale on alanud ja seda tuleb soodustada. Siin on peatähtsad ühendusteed ja sidevõrgud, et inimesed saaksid maal töötada normaalsetes oludes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)