Euroopa Liit toetab Eesti elukeskkonda

Euroopa Liit toetab Eesti elukeskkonda

 

Intervjuu keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna
nõuniku Andrus Pirsoga.

Aastateks 2007–2013 on Eestile kavandatud Euroopa Liidu toetusi üle 52 miljardi krooni. Kuidas kavandatakse seda raha kasutada?

Euroopa Liidu struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid suundi ja toetatavaid tegevusi kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava: elukeskkonna arendamise, inimressursi arendamise ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava.

Neist mahukaim on keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille kaudu rahastatakse keskkonda- ja looduskaitset puudutavaid tegevusi, kuid ka elukeskkonda laiemalt. Näiteks regionaalset arengut, hariduse, tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamist jne.

Elukeskkonna arendamise rakenduskavas on toetusteks ette nähtud 24,7 miljardit krooni, sellest otseselt keskkonna- ja looduskaitse heaks 11,5 miljardit.

Mis on elukeskkonna arenduskavas olulisim ettevõtmine?

Olulisim ja rahaliselt suuremahulisem prioriteet on vesi. Eestil tuleb pingutada selle nimel, et joogivesi vastaks nõuetele ja oleks võimalikult paljudele kättesaadav, et reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama. Selleks on vaja rekonstrueerida ja juurde ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikke, joogiveetöötlusjaamu, reoveepuhasteid.

Veemajanduse arendamiseks on ette nähtud ligi seitse miljardit krooni. See võib tunduda aukartustäratava summana. Kui aga arvestada eesseisvate tööde keerukust, mahukust ning kiirust, ei kata see kaugeltki kõiki vajadusi.

Nimetasite veeprojektide puhul ka kiirustamist. Miks on kiire?

Peamiselt sunnib kiirustama vajadus tagada kvaliteetse joogivee kättesaadavusega ja reovee puhastamisega võimalikult tervislik elukeskkond. Kuid oma osa on ka EL-iga sõlmitud ühinemisleppel, mille järgi on meil asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks aega 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2013.

Aeg-ajalt, eriti kevaditi pärast lume sulamist on tunne, et upume sodisse. Mida saab eurotoetustega meie prügimajanduses ette võtta?

Eks üha suurenev jäätmeteke näitab rahva jõukuse ja tarbimise kasvu. Näiteks Tallinnas tekib inimese kohta (olenevalt piirkonnast) 170–560 kilo prügi aastas ja see kogus kipub suurenema.

Kuigi jäätmete sortimiseks, ladestamiseks ning taaskasutamiseks on üksjagu juba ära tehtud, on ideaalini veel pikk tee. Välja tuleb arendada piirkondlikud prügilad, rajada uusi jäätmesorteerimisjaamu ja taaskasutusettevõtteid. Suur töö ootab ees ka olemasolevate nõuetele mittevastavate prügilate korrastamise ja sulgemisega.

Muidugi on oluline inimeste tarbimisharjumuste muutmine ja keskkonnateadlikkuse kasvatamine.

Kui palju on kavandatud raha Eesti jäätmemajanduse korrastamiseks?

Loodetavasti saame jäätmekäitluse korrastamiseks kasutada ligi kolm miljardit krooni EL-i toetust. Samas – ainuüksi põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate (koksimäed, tuhaväljad) sulgemine ja korrastamine maksab praeguste arvutuste kohaselt üle pooleteise miljardi. Taas tuleb ohata, et kõike soovitut toetusrahaga ära ei tee, kuid puhtama elukeskkonna nimel astume pika sammu edasi küll.

Rääkisime eespool asjust, mis vajavad korrastamist. Kas ja kuidas toetab EL aga seda, mis on hästi, kuid mida on vaja hoida? Näiteks Eesti looduse liigirikkus.

Eesti on looduse poolest Euroopa rikkamaid riike, hinnanguliselt elutseb siin kuni 45 000 taime-, looma- ja seeneliiki. Võime uhkustada isegi sellega, et meie metsades on karud, hundid, ilvesed, kes teistes Euroopa riikides on haruldused. Kõik see rikkus vajab tõesti hoidmist.

Aastateks 2007–2013 on loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, kuid ka keskkonnahariduse arendamiseks ja keskkonnajärelevalve parandamiseks kasutada ligi 1,4 miljardit krooni struktuuritoetusi.

Mida loodushoiuks mõeldud rahaga ette võetakse?

Sellega on palju plaane: arendamist vajab kaitsealade infrastruktuur, parandamist vajavad võimalused inimeste loodushuvi rahuldamiseks. Samuti peame kasvatama keskkonnateadlikkust, sest suurim oht loodusele on loodusest mittehooliv inimene.

Kaasajastada tuleb keskkonnaseiret ning välja arendada keskkonnainfosüsteem. Ressursimahukaks valdkonnaks on hädaolukordadeks (merereostus, üleujutused, tulekahjud, tööstus- ja transpordiõnnetused jne) valmisoleku tõhustamine, selleks on kavas kasutada 600 miljonit krooni toetusi.

Kuumaks teemaks on tõusnud energeetika. Praegu tagab Eesti soojuse ja valguse valdavalt põlevkivi, kuid mis saab edasi?

Energeetika üle peetavatest aruteludest on jäänud mulje, nagu oleks meil valida vaid põlevkivi- ja tuumaenergeetika vahel. Keskkonnaministeerium soovib aga EL-i toel panustada ka kolmandasse võimalusse ehk taastuvatel energiaallikatel põhineva energiatootmise arendamisse.

EL-i tahe on 2020. aastaks jõuda nii kaugele, et ligi 20% energiast pärineb taastuvatest energiaallikatest. Järgnevaks seitsmeks aastaks loodame Eestis selle eesmärgi saavutamiseks kasutada ligi miljard krooni, millega saab toetada alternatiivsete, eelkõige taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning suurendada energiatootmise efektiivsust.

Energiast rääkides on oluliseks märksõnaks säästmine – näiteks elamute puhul. Kas toetatakse ka elanike sellealast ettevõtlikkust?

Jah, toetatakse näiteks korterelamute ehitise ekspertiiside, sealhulgas energiaauditite läbiviimist. Samuti toetatakse enne 1990. aastat ehitatud korterelamutes energiat kokkuhoidvaid rekonstrueerimis- ja renoveerimistöid. Ka jagatakse tarbijaile teavet energiasäästmisvõimaluste kohta. Selleks kõigeks on kavandatud ligi 400 miljonit krooni struktuuritoetusi.

Millal ja kuidas struktuuritoetusi jagama hakatakse?

Praegu on nii valdkondlikud rakenduskavad kui ka rahastamiskava esitatud Euroopa Komisjonile (EK) läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Kui EK need heaks kiidab, teavitavad meie ministeeriumid sellest kohe avalikkust. Sellekohast teavet leiab rahandusministeeriumi (www.fin.ee) ja EL-i struktuurifondide koduleheküljelt (www.struktuurifondid.ee).

Seni tasuks tulevastel toetuse taotlejatel läbi mõelda ja kavandada oma valdkonna, piirkonna või asutuse arengusihid. Toetusi ei hakata jagama niisama, vaid põhjendatud arenguvajadustest lähtudes. Samuti on taotlejatel oluline analüüsida oma finantsvõimalusi, sest investeeringute elluviimiseks tuleb ka oma raha panustada.

Küsitles keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku kt
Agnes Jürgens

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)