„Meretagune asi” läks Randlases mürinaga

„Meretagune asi” läks Randlases mürinaga

 

Laupäeval esietendus Haapsalus täissaalile Jüri Tuuliku „Meretagune asi”. Abrukast pärit kirjaniku 1973. aastal ilmavalgust näinud proosapala dramatiseeris rahvateatri Randlane lavastaja ja näitleja Maie Matvei. Publik võttis esietenduse soojalt vastu. Kõik huvilised ei mahtunudki Randlase hubasesse kammersaali.

„Mängime jälle 31. märtsil. Esietenduse põhjal võib küll öelda, et publikumenu on väga suur. Lausa uskumatu! Varem pole ma siin sellist asja näinud. See läheb kindlasti Randlase ajalukku,” oli lavastaja Maie Matvei läänlaste teatrihuvist positiivselt üllatunudki.

Jüri Tuuliku lugu „Meretagune asi” oli lavastajat „kummitanud” juba enam kui paarkümmend aastat.

„Noorena seda esimest korda lugedes ei tabanud ma vist kirjapandu mõtet veel päris täpselt. Möödunud suvel lugesin Jüri Tuulikut uuesti ja mõtlesin – meil teatris ju kõik osatäitjad olemas. Võtsin raamatu kätte ja hakkasin lugu dramatiseerima. Kõigepealt andsin oma abikaasale lugeda.

Temale meeldis. Seejärel pakkusin teatrile. Kõik jäid nõusse. Proovidega alustasime juba eelmise aasta novembris. Jõulude ja aastavahetuse ajal tuli pikem paus sisse. Nüüd siis alles sai näitemäng lavaküpseks,” rääkis Maie Matvei lavastuse sünniloost.

Kas Randlane kavatseb „Meretaguse asjaga” ka mere taha tulla, mängida seda Saaremaal, aga miks mitte ka Abrukal?

„See oleks meie jaoks suur au, aga lubada ma ei tihka. Meil on ju harrastusteater. Inimesed käivad tööl. Millal kõik saaksid ennast töö juurest vabaks võtta? Seda ei oska ma praegu öelda. Aga heameelega mängime saarlastele oma kodulavalgi,” kutsus lavastaja saarlasi Haapsallu.
Randlase loomisest alates (1980) on käesolev lavastus põhiliselt näitlejana tegutsevale Maie Matveile kolmas ise lavaleseatu. „Meretaguse asja” muusikalise osa eest hoolitses Ando Siimson.

„Ilus rahvalik muusika loob toreda meeleolu nii näitlejais kui publikus,” kiitis Matvei Siimsonit.

Jüri Tuulik ise esietenduseks Haapsallu ei sõitnud. Igati õnnestunud lavastusest kuulda saanud, imestas humorist: „ Ah läks mürinaga? No siis peab vaatama minema. Dramaturgiat selles loos ju niipalju ei ole, sõnavallatust on rohkem. Kena keik kui hakkama said!”

Kirjanik sai „Meretaguse asjaga” hakkama 1973. aastal. Mäele jõudis ta sellega oma 33. sünnipäevaks, 22. veebruaril 34 aastat tagasi.
„Mäletan, läksime seejärel Üloga Leisi kooli esinema ja ma lugesin seal „Meretagusest asjast” katkendi ette. Lugu ei olnud veel kusagil ilmunud. See on pikematest Abruka lugudest üldse esimene. Nalja selles ju on.

Nooremalt ehk viitsisin nalja rohkem teha,” mõtiskles Jüri Tuulik.
Enne avaldamist viis Tuulik oma pikema proosapala lugeda saarlasest kirjandusteadlasele Olev Jõgile, kellelt sai kiitva hinnangu.

„Mõtlesin, et teen lühema loo, aga peategelane Malli ei lasknud mind enne lahti, kui oli korralik jutustus valmis,” meenutas Jüri Tuulik loomeprotsessi.
Varem on „Meretagune asi” rambivalgust näinud Tornimäe kultuurimaja näiteringi esituses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)