Mu meelel on vaid ainus keel – see on me emakeel

Mu meelel on vaid ainus keel – see on me emakeel

 

Täna, 14. märtsil on emakeelepäev. See on seotud Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäevaga, kuna tema püstitas oma luuletuses „Kuu“ esimese eestlasena retoorilise küsimuse: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“

Nende ridadega sõnastas Peterson eestlaste eesmärgi muutuda kultuurkeelega kultuurrahvaks. Eesmärk on täitunud, seega on igati õigustatud meie keelt tähtsustavad sümbolid:

emakeelepäev, mille algatas 1996. aastal Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks; aabitsakukke sümboliseeriv ausammas, mis püstitati Kadrinas 1994. aastal (eestvedajaks ajakirjanik Rein Sikk).

Tinglikult võiks sümboliritta seada ka 14. aprilli, mis on oluline verstapost koolilõpetajatele kahel põhjusel: see on lõpueksamite avalöök, samas ka justkui nende austusavaldus emakeelele, nagu ütles üks Kuressaare gümnaasiumi abiturientidest: „Eesti keel on maailma ilusaim keel ning 14. aprillil on võimalus luua midagi ilusat, kasutades oma emakeelt.“

Täpselt kuu aja pärast ausammast püstitama hakkavatele noortele seostub emakeelepäev erinevate märksõnadega, millel on siiski teatavad ühisjooned: „See on päev, mil meenub mulle kodumaa ning emakeel.“
Eesti keel kui emakeel on:

… keel, mis ühendab muidu nii erinevaid inimesi:)
… nagu pidev lõpmatu kuldne lõng, mis meie rahvust ühendab, igaveseks seob ja teeb meist need, kes me oleme – eestlased
… oluline eesti kultuuri tugisammas
… kodaniku vabadus ja kodaniku vangistus
… maailma kõige ilusam, loogilisem, arusaadavam ja lihtsam keel, mille üle kõik eestlased peaksid tundma suurt uhkust
… aluseks ühiskonna arengule
… ilusa kõlaga tähtede kombinatsioon, ainuke keel, mida oskame noorest peast
… omapärane, väärt hindamist, kes veel räägiks eesti keelt, kui meie seda ei teeks?
… väike, oma ja armas
… meie kalleim vara
… ise õnnistus, tema reeglid aga rist ja viletsus
… hääbumas

Oma emakeele tundmine ja osav käsitlemine annab parima võimaluse eneseväljenduseks ja ilusad sõnad (nagu näiteks armastus) on emakeeles kõige sügavama tähendusega.

Ainult emakeeles kõneldes jõuab sõnade tähendus kohale täpselt nii, nagu sa tahad – sõnades peitub võlu, mille avastad, kõneldes emakeelt.
Eesti keele rääkijaskond on väikene, kuid tema kordumatu kõla ja keerukus muudavad selle suursuguseks teiste hulgas.

Eesti keele rääkimine on auasi ja kuulub identiteedi hulka.
Emakeele õppimine on tõeline kunst.
Emakeel annab häälele kõla, emakeel on kauneima kõlaga keel maailmas.
Olgem uhked oma keele üle, mis väidetavalt sai ülemaailmsel keeleilu konkursil lausega: “Sõida tasa üle silla!“ teise koha.

Eve Paomees,
Kuressaare gümnaasiumi
eesti keele õpetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 141 korda, sh täna 1)