Koolile pühendatud elu. Alviine Saar – 100

Koolile pühendatud elu. Alviine Saar – 100

 

Alviine Saar (neiuna End) sündis 14. märtsil 1907. aastal
Kaarma suurvallas Suure-Rootsi külas talupidajate perekonnas. Peres oli 6 last: kolm poissi ja kolm tüdrukut.

Alghariduse sai Alviine Saar Vätta algkoolis, mille järel õppis Püha kihelkonnakoolis. Seejärel tuli esialgu jääda koju ja valmistuda iseõppimise teel gümnaasiumi astumiseks.

Tol ajal pidi sooritama sisseastumiseksamid kõigis õppeainetes. Alviine on ise oma meenutustes kirjutanud: „Mäletan episoodi laulmise eksamilt, kus õpetaja Paivel lausus, et laulmine läheks küll, kuid eksaminant ei oska hingata. Joonistamise eksami vastuvõtja õpetaja Klauren tegi märkuse, et joonistatud tabureti tagumised jalad paistavad esimestega ühepikkused.

Mulle kui iseõppinule olid sellised märkused arusaamatud, kuid gümnaasiumisse mind vastu võeti. Soovijaid oli palju, kuid vastu võeti vähesed.“ Alviine sai õiguse asuda õppima gümnaasiumi III klassis. Isa haigestumise tõttu jõudis ta aga kooli teistest kaks kuud hiljem. See oli 1922. aastal. Kahjuks tuli järgmine õppeaasta vahele jätta, kuna isa tervis paremaks ei läinud.

Gümnaasiumiaastad

Gümnaasiumi pedagoogilise haru lõputunnistuse sai Alviine 1929. a. Õppimisest gümnaasiumis on Alviine meenutanud, et see oli väga teoreetiline, kusjuures tuli ise palju õppida ja lugeda. Hindamine ei olnud õpilastele avalik.

Õpetajad tegid oma märkmed tavaliselt tähtedega, et õpilased aru ei saaks, mis hindega on neid hinnatud. Töötasid mitmed isetegevusringid: näitering, kirjandusring, orkester, laulukoor, mille töös ka Alviine osales. Õpilased tundusid tol ajal kuidagi täiskasvanulikumad. Suur erinevus oli linna- ja maalaste vahel.

Sama aasta sügisel määrati ta tööle Randvere algkooli. Õpetaja kutsediplom anti alles aastase praktikaaja ja Saaremaa ühisgümnaasiumi juures sooritatud kutseeksami järel 1930. a sügisel. 1931. a sügisel määrati Alviine Saar tööle Laadjala algkooli, kuhu ta jäi 8 aastaks.

Tööaastad Kaali koolis

1939 abiellus Alviine Osvald Saarega. Koos asuti tööle Randvere algkooli, Alviine õpetajaks ja Osvald koolijuhatajana. Kuna tolleaegsed seadused ei lubanud abielupaaril töötada teineteise alluvuses, tuli Osvaldil sealt lahkuda. 1941. a asusid mõlemad tööle Kaali kooli, kus töötasid oma elu lõpuni.

Tolleaegsete kolleegide mälestustesse on Alviine jäänud energilise, teotahtelise, abivalmis ja heasüdamliku inimesena. Ta oli lugupeetud pedagoog nii õpilaste kui ka nende vanemate hulgas. Õpilased usaldasid teda ja rääkisid sageli oma muredest ja ka eksimustest. Alati leiti koos lahendus, mõnikord isegi kodustele probleemidele. Sel ajal kooli tulnud noored pedagoogid olid sageli saanud Alviinelt häid nõuandeid oma elu sisseseadmisel, eriti majanduslikes küsimustes.

Kohalik „arst”

Alviine Saart tunti Kaali kandis kui kohalikku „arsti“. Ta oskas nõu anda mitmesuguste haiguste puhul koolis nii õpilastele kui ka õpetajatele ning külarahvalegi. Tema ravimitekapis leidus midagi igale abivajajale. Küllap Alviine suure huvi tõttu ravimise vastu usaldas kooli juhtkond talle ka pikka aega kooli Punase Risti algorganisatsiooni juhtimise.

Sanitaarsalkade võistlustelt tõid Kaali kooli õpilased mitmeid diplomeid ja auhindu. Õpetaja Saare tervishoiualase töö tippsaavutus on medal „Uppuja päästmise eest“. Koos kahe koolipoisiga päästis ta 50-ndate aastate lõpul uppumissurmast sama kooli õpilase.

Meenutab üks tolleaegseid kolleege: “Me kõik olime üdini ehmunud, kuid Alviine tegutses äärmise kindlusega, tehes uppunule kunstlikku hingamist ja teades täpselt, kuidas tekkinud olukorras toimida.“ Alviine lähedased on tema tegutsemisest meditsiini vallas välja lugenud mittetäitunud unistust saada arstiks. Täitunud on see soov aga tema õpilaste kaudu, kellest paljudest on saanud tunnustatud arstid Saaremaal ja mandril.

Alviine Saar töötas koolis kuni 1975. aastani. Meenutab üks endisi kolleege: “Kui Alviine sai pensioniealiseks, imestasime, miks ei jää ta koju väljateenitud puhkusele. Nüüd, kus olen ise läbi elanud samasuguse olukorra, mõistan, mida tähendab eluaegsele õpetajale eemalejäämine lastest, koolist, milles on olnud sinu elu mõte ja sisu.“ Lahkunud koolitöölt, leidis Alviine kuni oma raske haiguseni rakendust Kõljala lastepäevakodus. Kui kolleegid käisid teda veel viimast korda külastamas, lausus ta: “Kõige rohkem kahju on mul lahkuda lastest.”

Alviine Saar lahkus meie hulgast 3. oktoobril 1985. aastal.

Aime Nuut

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 122 korda, sh täna 1)