Kruusakarjääri avamine häirib Koguva rahvast (3)

Kruusakarjääri avamine häirib Koguva rahvast

 

Saarte Teedevalitsuse plaan hakata Koguva maardlas taas kaevandama teematerjali on tekitanud ümbruskonna külades protestimeeleolu.

„Meie – Igaküla, Koguva, Rootsivere, Rinsi, Paenase ja teiste külade elanikud – ei ole nõus, et halveneb meie elukeskkonna kvaliteet ja oleme otsustavalt vastu uue Koguva karjääri avamisele,” öeldakse kolmapäeval Muhu vallale ja Saaremaa keskkonnateenistusele saadetud avalduses.
Avalduse koostaja, Igaküla Matsi puhketalu peremees Uno Aavik ütles Oma Saarele, et kaevandusloa väljastamine võib tulevikus piirkonnale kaasa tuua palju ebameeldivusi.

„Mis saab juhul, kui maardla laieneb või erastatakse,” küsis ta. Detsembris toimunud keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul ütles keskkonnamõju hindamist teostava inseneribüroo STEIGER ekspertrühma liige Erki Niitlaan, et Koguva karjäärist võib saada erinevate ärihuvide oluline puutepunkt. Seda eelkõige püsiühenduse rajamise korral, mil materjali vajadus on lühiajaliselt väga suur.

Samuti tunnistas Niitlaan, et Koguva kaevandus jääb väga aktiivse kasutusega ala sisse, kus põimuvad kultuuriloolised ja looduskaitselised taustad koos toimiva kogukonna, turismindusega jne. „Paratamatu on see, et kaevandamine on üks kõige rohkem keskkonda vahetult mõjutavaid tegevusi ja reeglina ei ole see mõju väga positiivne,” on Niitlaan öelnud.

Muhu vallavolikogu esimehe Kadri Tüüri sõnul arutatakse karjääri teemat esmaspäeval volikogu majanduskomisjoni ning turismi- ja maaelukomisjoni ühisistungil. Koguva muuseumi juhina ja Koguva elanikuna ütles Kadri Tüür, et Koguva ja Igaküla piirkonna inimestele ja ettevõtetele ei too kaevandamise taasalustamine absoluutselt mitte midagi head. „See on puhas tööstus ja üldreeglina hoitakse tööstused Natura aladest võimalikult kaugel.”

Muhu abivallavanem Raido Liitmäe ütles, et vald on karjääri küsimuses praegu äraootaval seisukohal, kuna keskkonnamõjude hindamine on pooleli. Liitmäe sõnul jääb karjääri avamisel lõplik sõnaõigus vabariigi valitsusele. „Kui aus olla, siis vallast siin eriti midagi ei sõltu, ” lausus abivallavanem.

Saarte Teedevalitsuse juhataja, Muhu päritolu Aleksander Kollo kinnitas, et karjääri on vaja nii Muhu saarele kui selle elanikele. Koguva ja Igaküla vaheline ala on ainus paik Muhus, kus on võimalik karjäär avada. Muhu saarel on üle 80 km riigiteid ja 154 km vallateid ja erateid, mis kõik vajavad regulaarselt remonti.

Kollo sõnul kaitsevad siinsed inimesed nii kõvasti keskkonda, et ise enam elada ei saagi. „Kas me hakkame siis kruusa Soomest tooma või?” küsis ta.
Kollo tõdes, et külaelanike seisukohalt vaadates ei tee karjäär nende elu tõepoolest paremaks. „Me kõik saame sellest aru, aga mingisuguseid kompromisse on ikkagi vaja teha. Nemad on endale asfaldi saanud, teised tahavad ka saada,” märkis Kollo.

Koguva karjäär annab tagasilöögi Muhu turismile

Muhu vallavalitsusele ja keskkonnateenistusele saadetud avalduses väidetakse, et varasem tegevus maavara kaevandamisel Koguva-Igaküla kõrgendikul on olnud jõhker ja hoolimatu. Nii rikkusid Saare Dolomiit ja Saare Teedevalitsus aastaid tagasi räigelt looduskaitselisi nõudeid, kaevandades dolokivi omavoliliselt ka väljaspool varu kontuuri ja allpool põhjavee taset.

Praegu on Koguva karjääriga piirnevate külade joogivesi halva kvaliteediga ega vasta puhta joogivee normidele. Suurimaks põhjavee saastajaks on ammendatud Koguva karjäär ja 43 tamponeerimata puurauku. Ligi 10-ha pindalaga Koguva ammendatud karjääriala on vahetult avatud ja ühenduses piirkonna kaevude joogiveega.

Nii kaevandajad kui ka kohalikud elanikud on kasutanud karjääri prügimäena. „Meie joogivesi on sama, mis loksub praegu Koguva ammendatud karjääri põhjas,” tõdetakse avalduses ning tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu liikmesmaana on Eesti riik võtnud kohustuse täita joogivee direktiivi nõudeid.

Saarte Teedevalitsusel on avalduse koostajate hinnangul kohatu taotleda uut kaevandamisluba olukorras, kus ligi 10 hektari ulatuses on korrastamata ammendatud Koguva karjääriala, mis pealegi asub Muhumaa kõige ulatuslikuma Natura 2000 võrgustiku ala keskmes.

Eesti Geoloogiakeskuse Muhumaad käsitlevas 1995. aastal valminud aruandes on Koguva-Igaküla kõrgendik liigitatud alade hulka, kuhu sobivad mitteindustriaalne põllumajandus, aiandus, käsitöönduslik maavara kaevandamine ja töötlemine.

Viimaste aastate edukas puhke- ja turismimajanduse areng on toonud Muhumaale tuntust üle kogu maailma. Muhumaa loodust ja talukultuuri on käinud imetlemas inimesed Singapurist, Kanadast, Argentiinast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja enamikust Euroopa riikidest. Dolokivi tööstuslik kaevandamine Koguva-Igaküla kõrgendikul kustutaks Muhumaa kaardilt mitte ainult maastikuharulduse Ekumäe, vaid tagasilöögi saab kogu Muhumaa perspektiivne puhke- ja turismimajandus.

Avalduses tehakse Muhu vallavalitsusele ettepanek võtta Ekumägi kui maastikuharuldus kohaliku kaitse alla ja rajada sinna loodusrajad koos linnu- ja loodusvaatluse torniga. Ühtlasi soovitakse Koguva dolomiidimaardla maavaravaru arvamist passiivsete varude hulka.

Saarte Teedevalitsus esitas möödunud aastal taotluse kaevandusloa saamiseks Koguva karjääris. Kavandatud kaevanduse pindala koos teenindusmaaga on 9,66 ha ja kaevandatavad varud 294 000 m³. Karjääri keskmiseks toodanguks plaanitakse 10 000 m³ aastas. Koguva karjääri kaevandamisega seotud keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimub mai keskel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)