Päästke lumememmed!

Päästke lumememmed!

 

SÜG osales aktsioonis „Lumememmed kliimamuutuste vastu”. 1. märtsi hommik on Saaremaa ühisgümnaasiumis tavapärasest veidi erinev. Juba varahommikust saati hakkab kooli juurde tulema õpilasi, kellel on kaasas kiledesse peidetud salapäraseid plakateid.

Agaramatel koolijütsidel paistavad veel kilekottidest kuusekäbid, mõned kaugelt maalt pärit puuviljadki, taskutest turritavad välja prisked porgandid. Ettevalmistus aktsiooniks “Lumememmed kliimamuutuste vastu” on tehtud.
Esimestena hakkavad oma oskusi näitama noorimad osalejad, 2.a klassi õpilased. Tunni ajaga jõutakse üksmeelselt valmis meisterdada lausa memmede perekond. Ikka igaüks vastavalt oma võimetele.

Mõni loomakenegi on memmedele lõbuks jäämas. Pikemad memmed ja taadid saavad erksad näomaalingud õpetaja Irena Singi käe läbi. Pikk rivi vahvaid lumeinimesi jääb ootama järgmisi ehitajaid, koolijütse aga ootavad õppetunnid.

Järjekord jõuab 7.b klassi kätte. Neilt jääb memmesid-taatisid nii koolimaja ette kui ka spordiplatsi äärde. Kaasa võetud potid-pannid jäävad katma lumesangarite päid, osa riputatakse käevangugi. On neidki memmesid, kes uhkeldavad kirjude pearättide ja põlledega. Külma hoidmiseks seotakse osale lumememmedest kaela ümber paks sall, loovutatakse käpikuidki. Töö käib suure hooga, kusagilt kostab mehist laulu. Talveteemadel muidugi. Ju siis on lõbus.

Seitsmendikke tulevad välja vahetama viiendikud, 5.b on saanud loa õues olla lausa kaks koolitundi. Kaasa võetud varukindad osutuvad väga vajalikeks: ilmataat saadab ehitajatele esimese katsumuse. Hakkab sadama uduvihma. Töö loomulikult jätkub. 5.b juba teab, miks meil õiget talve ei ole, kasvuhooneefekti on õpitud. Mõne memme söeripsmetest hakkab põskedele voolama mustendavaid nõresid.

Äkki hakkab koolimaja värava kõrvale suure kiiruga kerkima hiiglaslik lumejänes: õpetaja Indrek Peil oma õpilastega 11.b-st on tulnud meile seltsi pakkuma. Jänes saab ehtsad suured kõrvad. Kadestajaid on teiste ehitajate hulgas palju. Üha kõrgemaks hakatakse kasvatama ka oma lumemehi.

Tööjärje võtab üle 9.b. Neile kui põhikooli vanimatele ei sobi väikesi mehikesi ehitama hakata – kamba peale kerkib spordiplatsile tõeline lumehiiglane. Tema kaitseks veeretatakse lähiümbrusesse kaitsevallidki. Tundub, et töö ei ole kerge – liigagi sageli pühitakse laubale ilmuvaid higipiisku. Hiiglaslik lumemees meelitab lähedale pisikesi koolipoisse. Vastavalt tavale – enne töö ja pärast lõbu – algabki tõeline lumesõda, kus kaotajaid ja võitjaid vist ei olegi.

Viimased ehitusmeistrid sel päeval on 6.b-st. On neilgi leidlikkust. Kuna 9.b klassi lumehiiglast üle lüüa oleks raske, veeretatakse pallid kõrgele mäeotsa. See on uhke paik. Imelik, miks seda varem ei avastatud? Siit näeb lumeneid (sootunnused voolitakse hästi välja!) kaugele ja neidu ennast nähakse hästi ka koolimaja aknast. Siit saab õpetajagi ehitajatele pilgu peale heita ja lõbusalt lehvitades tegevust heaks kiita. Kohaliku ajalehe fotograafilegi meeldib kõigist teistest just see. Tundub, et poisid tunnevad oma töö üle uhkust ja poseerivad meeleldi.

Seitse pikka tundi on koolimaja läheduses mütatud ja kõrvalpoest on otsa saanud kõik porgandid. Aga mis eesmärgil? Suurem osa ehitatud lumememmedest-taatidest on sõnumi edastajad.

Küll käes olevatel plakatitel, küll kõhule kinnitatuna või ka jalgade ette lumele on kirja pandud järgmist: “Appi, sulame!”, “Päästke lumememmed!”, “Ka meie lapselapsed tahavad lumememmesid ehitada!”, “Vali lumememmede erakond!”, “Lumememmed on nunnud!”, “Palav on. Ärge kütke nii palju!” jne.
Koolipäev on läbi saanud. Üle aia piiluvad õpilaste tehtut mööduvad täiskasvanudki. Lumememmed ei ole iseenesest midagi erilist, piketeerivaid memmesid aga ei näe just iga päev. Loetakse kirjutatud sõnumeid, arutatakse omavahel, mõned muigavad lõbusalt, mõned fotografeerivad.

Väga hoolsad on viienda ja seitsmenda klassi poisid. Aeg-ajalt käiakse oma mehikesi parandamas, sula ikkagi. Loomulikult ilmub välja mõni pahatahtlik poisski, kellele memmed ette jäävad. Aga need on need, kes ise ehitamisest osa ei võtnud. Arvatavasti kadetsevad.

Pimeneb. Ühele memmele on lausa vihmakeep ümber pandud. Ikkagi „omad lapsed”. Üks väike poiss üritab kõigest väest lumejänesele saba taha panna. Õnnestubki.

Lõpetuseks. Kust tuli mõte lumememmesid ehitada? Kampaania „Lumememmed kliimamuutuste vastu” organiseeris Eesti Roheline Liikumine. Liigsetest kasvuhoonegaasidest põhjustatud kliimamuutuste tõttu muutub lumememmede talvitumine Eestis aasta-aastalt üha rohkem küsitavaks.

Lumised piketeerijad peaksid juhtima tähelepanu globaalsele soojenemisele. Värsketel andmetel on viimase sajandi kliimamuutus 90-protsendilise tõenäosusega põhjustatud inimtegevusest – fossiilsete kütuste põletamisest. Eesti on süsihappegaasi emiteerijana elaniku kohta esimese kahekümne riigi seas maailmas. Kampaaniat korraldatakse üle Euroopa juba kolmandat aastat Friends of the Earth`i (Maasõbrad) eestvõtmisel. Eesti osales selles ürituses teist aastat, meie kool esimest korda. Kokku osales aktsioonis ligi 150 õpilast ja valmistati üle 40 lumememme ja nende kaaslase.

Oli kaunite kunstide päev. Sportlik päev. Tervisepäev. Keskkonnakaitsepäev. Igati tore päev.

Meie soov on, et lumememmed ka edaspidi meie ökoloogilist mitmekesisust suurendaksid.

E-kooli saab seekord kirjutada – õueõpe. Neile õpilastele ei pea enam kindlasti selgitama kasvuhooneefekti olemust.

Inge Vahter,
bioloogiaõpetaja,
sellel päeval lumememmede meisterdaja rollis

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)