Kalamehed lõid oma huvide kaitseks uue ühingu

Kalamehed lõid oma huvide kaitseks uue ühingu

 

Ettevõtlikud kalamehed Väinamere piirkonnast, põhjarannikult ja Pärnumaalt otsustasid luua uue kutseühingu – Eestimaa Kalapüüdjate Ühingu –, kuna Eesti Kalurite Liit ei kaitsnud piisavalt rannavetekalurite ja laevafirmade õigusi ning liikmemakski tõsteti kalurite jaoks liiga kõrgeks.

Asutamiskoosolekul valiti juhatusse kolm võrdõiguslikku liiget: Läänemaalt Indrek Jõgisoo, Hiiumaalt Rein Raudsepp ja Saare maakonnast Tiiu Kupp.
Uus ühing on oma sõnumi saatnud nii põllumajandus- kui ka keskkonnaministeeriumile. Mõlemad riigiasutused on ühendust aktsepteerinud. Teavitatud on ka Euroopa Liidu kalanduskomisjoni, kust loodetakse operatiivselt saada kalamajandusse puutuvat informatsiooni.

„Arutelusid kalurite aktiivgrupiga on juba palju olnud ja seega ka tööd rohkesti.  Aga ma aitan kalureid rõõmuga, sest kalurite tegemised on mulle kogu aeg südamelähedased olnud. Euroopa Liidu struktuurfondide meetmete käsitlemine on keeruline seetõttu, et tihtipeale on ametnike ja tegevkalurite arusaamad sootuks erinevad, teinekord on takistuseks EL nõuded. Oluline on  informatsiooni õigeaegne omamine ja edastamine väikestele firmadele ja rannakaluritele, sest neil pole ju palgalist kontoritöötajat. Kui info liigub hilinemisega, siis on suur oht eurorahadest ilma jääda, seda aga ei saa lubada, et Kalanduse Arendusrahastu (KAR) raha vaid suurfirmade vahel ära jaotatakse,” rääkis Tiiu Kupp.

Saare maakonnas on üheks valupunktiks kalameeste väikesadamad. Siiani ei ole rannakalur märkimisväärset abiraha saanud, rääkimata siis sadamate rekonstrueerimistoetustest. Osaline tormikahjude ja kütuseaktsiisi hüvitis oli kiiretele taotlejatele. 

Tiiu Kupu sõnul peavad eelkõige tegevkalurid rahataotlusteks ise tahtma visalt tööd teha, andmaks riigiisadele märku oma olemasolust. Kui ise end aitad, küll siis on abistajaid ka. Oluline on kalurite ühistuline tegevus.

Enne KAR struktuurfondide meetmete avamist on konkreetsetest taotlustest veel vara rääkida, sest kalandusmeetmete töötlemine ja avamine on veninud. Kalurite üldised soovid ja arvamused on juhatuse liikmel teada.

Soovid ja ettepanekud PRIA-le edastatud

Väinamere kalurite aktiivne töögrupp on mitmel korral meetmete üle aru pidanud ja esialgsed soovid ning ettepanekud põllumajandusministeeriumile ja PRIAle edastanud.

Samas nentis Kupp, et mõnigi saarlastest kalurite soov on piiratud Euroopa Liidu määrustega. Ajalooliselt väljakujunenud randlase elulaad ei ole “kohandatud” nüüdsete EL määrustega. Enne EL liitumist suleti läbirääkimistel kalanduse peatükk nr VIII tingimusega, et Eesti riik kohtleks kalureid võrdsetel alustel põllumeestega. Arvestama peab olukorraga, et Eestis elab rannikualadel ja siseveekogude ääres piisavalt palju põliselanikke, kes sooviksid ka hästi elada.

„Loodame, et ministeeriumi ametnikud edastavad Euroopa Liidu komisjonile meie põhilised soovid, aga kui palju seal nendega arvestatakse, seda ei oska keegi öelda – neid seadusi ja määrusi on bürokraatiamasinas liialt palju,” hindas Kupp reaalset olukorda.

Kogemustega kalandustegelane märkis ka seda, et Euroopa Liidu komisjonis suhtutakse kalurisse ennekõike kui inimesse, seega mõistetakse kalameeste probleeme ja vastavalt sellele ka reageeritakse. Meil on enamik kalureid madalapalgalised raske töö tegijad, kellest riik eriti ei huvitu. Kalapüük on ju hooajaline tegevus, mis suuresti sõltub ilmastikutingimustest, seetõttu pole kaluri sissetulek stabiilne ja paratamatult on  kalur sunnitud iseseisvalt otsima kalapüügist vabal ajal mõnda teist  hooajalist tööd. Vähesed elatuvad ainult kalapüügist.

Euroopa Liidust eraldatakse Eesti kalamajandusega tegelevatele piirkondadele esialgselt üsnagi kopsakana tunduvad summad. Näiteks regionaalarenguks ette nähtud meetmega 4.1 (kalanduspiirkondade säästva arengu toetus) 400 miljonit krooni.

„Selle meetme rakendamiseks peab maakonnas moodustama kohaliku aktiivrühma, kuhu kuuluvad omavalitsuste, mittetulundusühingute ja ka äriühingute-firmade esindajad. Arvatavasti saab seda meedet rakendama hakata alles järgmisel aastal,” teadis Tiiu Kupp.   

Eesti Kalurite Liidu üldkoosolek toimub 11. aprillil. Seal võetakse luubi alla Eesti kalamajanduses kujunenud küllaltki keeruline hetkeseis. Pärast koosolekut saame lugejaid teavitada, millised tuuled kalanduses puhuvad ja milliseid prognoose on oodata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)