Jahimehed peavad lõppenud hooaega õnnestunuks

Jahimehed peavad lõppenud hooaega õnnestunuks

 

Reedel lõpetasid Saare- ja Muhumaa jahimehed hooaja peoõhtuga Tornimäe kultuurimajas. Jahimeestele esinenud maavanem Toomas Kasemaa tundis heameelt suurearvulise jahiseltsi aktiivsest tegevusest.

Saarte Jahimeeste Selts koosneb 20 haruseltsist. Liikmeid on ligi 800. Kokku on maakonnas üle tuhande jahimehe. Kõik ei ole seltsi liikmed.
Jahimeestel on pikaajalised ühistegevuse traditsioonid. Jaanuaris sai Eesti Jahimeeste Selts 40-aastaseks.

Tornimäel autasustasid Saarte Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Aarne Vainokivi ja juhatuse liige, keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus tublimaid tänukirjade, medalite, laualippude ja meenetega. Autasusid käis vastu võtmas ligi 60 jahimeest.

Saaremaalt tunnistati Eesti Jahimeeste Seltsi kõige kõrgema autasu vääriliseks Pihtla jahimees Arnold Välja, kes on paljude aastate jooksul andnud oma panuse seltsi arengusse. Ainukese õrnema soo esindajana käis tänukirja vastu võtmas aastaid seltsi raamatupidajana töötanud Malle Tarvis.

Trofeede näitusel sai uudistada nii põdra- kui hirvesarvi, seakihvasid ja väikeulukite koljusid. Kolleegidele jagas näituseruumis selgitusi Jaan Ärmus, kes kutsus kütte trofeelooma jahtides arukalt tegutsema. Trofeelooma hajujahis laskmine on väga riskantne. Õigem on trofeed jahtida varitsus- või hiilimisjahil.

Ulukite arvukus on aastate lõikes enam-vähem stabiilne. Mõnevõrra on suurenenud hirvede hulk meie metsades. Põtrugi on palju. Saare maakonna jahimehed on Eestimaal ainsad, kes võivad metssigadest ka emiseid küttida. „Metssigade arvukuse vähendamiseks on seda vaja. Muide, meil on 24 jahipiirkonna peale üle tuhande söödaplatsi. Kui meil on niisama palju sigu, siis tuleb iga sea jaoks oma söödaplats,” arutles Jaan Ärmus.
Jahinduse ja kalanduse peaspetsialist informeeris jahimehi ka uutest seadusemuudatustest.

Uue jahiseaduse järgi saab jahimehi väärteo eest trahvida kuni 50 000 krooniga.

Jahindusspetsialistina hindas Jaan Ärmus Saare- ja Muhumaa küttide tegevust kõrgelt. „Kui jahimehi poleks, siis oleksime ulukite arvukusega päris plindris,” arvas Ärmus.

Praegu võib Saaremaa metsades näha üsna pikki rännakuid tegevaid hirvekarju. Jaan Ärmuse sõnul nähti ühte kaheksapealist hirvekarja kahel päeval erinevates paikades üheksakilomeetrise vahemaaga. „Tõrisel nähti 38-pealist karja ja Laugi ning Kaali maadel oli seitsmene hirvepullikari. Pärsama ja Valjala vahel liikus 12-pealine pullikari. Niimoodi eraldi nad kevadeti liiguvad, pullid koos ja lehmad ning vasikad omaette karjadena,” teavitas Ärmus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)