Kallis Helgi!

Kallis Helgi!

 

Ei usu veel, et Su kiirrütmis töötavad rahutud tuksed nii ootamatult katkesid. Mis sest, et teadsime meie, teadsid vahest isegi – peaks end hoidma, kiirust maha võtma, rohkem puhkama….

… Tume koobas, tulesammas,
haav ja selle parandus,
see on kuum ja punavoogav,
see on mure-mahutu,
see on tuksuv inimsüda,
igavesti rahutu…

On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis valgust peegeldab.

Sulle, Helgi, oli antud süda, mille valgusekiiri jätkus paljudele neile, kellega end jagasid. Sellised südamed põlevadki heleda leegiga ning kustuvad
ootamatult. Sädemeid aga jõudis Su nüüdseks kustunud lõke jagada heldelt. Sädemeid jagus nooruspõlve Valgamaale, neiupõlve Tartusse, suure elulõkke süütasid Saaremaal. Siin jagasid oma tööd, armastust, valu ja võlu Kärla ja Kuressaare koolilastega, lugematute tantsijatega, Madise, Marguse, Henriku ja Maretiga, oma viie lapselapsega ja Nässuma sitkete kadakatega.

Meie, Sinu kolleegid, tunneme Sind 1978. aastast, mil olid üks uue kooli ülesehitajatest ja käimalükkajatest. Seda, et jõudsid lisaks õppealajuhataja tööle ja emakeele tundidele lapsed nakatada ka tantsupisikuga, pidasime nagu Sinu pärisosaks. Ega ju keegi tegijalt küsi, kust ta kõigeks aega võtab ja kuidas ta nii palju jõuab. Paljude praegugi tegutsevate tantsurühmade liikmed seadsid oma esimesi samme just Sinu juhatuse all.

Sina panid aluse ka tantsusimmanitele Mihkli talumuuseumi murul ja Aavikute maja õuel. Põhjalikkus, millega kõike tegid, venitas Su tööpäevade lõpuks sageli hilisöö. Kui väga ära väsisid, manitsesime Sind rohkem ennast hoidma, kuid Sa elasid nagu mitut elu korraga — tõrjusid endast eemale aeg-ajalt märkuandvat tõbe ja olid ikka elusse armunud hing, ilmatelje tegija laps.

Ilmatelg pöörleb edasi, nüüd juba ilma Sinuta. Küll jääb sellele teljele hulganisti neid, kes Sinu eluleegist püütud sädemeid edasi kannavad ja nendega uusi lõkkeid – võib-olla küll mitte nii heledaid – süütavad. Suvesüdames, mil oleksid tähistanud oma 70. juubelit, tulevad kokku Sinu paljud tantsurühmad ja tantsivad nagu ikka õuemuru õilmitsema, jalad kärmelt kepsutama. Küll ilma Sinuta, kuid Sinuga südames!

On ajalik me laul – ükskõik kui ilus.
Meil pole tema üle kauaks
voli.
Ka see, kes silpe sadu kordi
silus,
Teeb ükskord viimse riimi: oli…

Kolleegid
Kuressaare
Gümnaasiumist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)