Õigus väärikale vananemisele

Õigus väärikale vananemisele

 

Eesti riik on pannud oma viletsate ja väetite eest hoolitsemise kohustuse omavalitsustele ning sellega jätnud kohalikul tasandil lahendamiseks muuhulgas probleemi, mida teha eakate inimestega, kes enam ise enesega toime ei tule.

Elatustaseme tõusu ja omavalitsuste suhteliselt stabiilse arenguga on jõutud sinnamaani, et üha enam räägitakse vanurite n-ö luksushooldekodudest. Kui Keilasse ehitatakse Villa Benitat ja Kuressaareski arendatakse jõudsalt Senior House´i ideed, tuleb enamikel peredel siiski kokku puutuda teenustega, mida nõnda-öelda tavalistel valdadel-linnadel pakkuda on. Olgu see siis koduhooldus, kodu-teenus(ed) või siis hooldekodud. Ja valik tuleb tihtilugu teha üle öö.

Pihtla valla sotsiaalnõunik Anne Lõhmus toob näite, kus insuldi tagajärjel tuli inimesele kiirelt hooldekodu koht leida. „Ja inimesi on igasuguseid, mõni lihtsalt ei taha oma kodust ära minna, ehkki ta üksi enam toime ei tule,” räägib ta.

„Üks meie valla inimene, kes kohe üldse ei tahtnud hooldekodusse minna ja lõpuks siiski läks, sai seal olla vaid kaks nädalat – siis ta lihtsalt suri. Ning mõni ei jõuagi oma kohta ära oodata.”

Tegelikult ei tohiks arenevas ühiskonnas enam kõõrdi vaadata nende peale, kes olude sunnil oma lähedase hooldekodusse panevad. Sellist otsust kergekäeliselt ei tehta, ikka viimases hädas, sest oma kodus on ikka kõige parem.

Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts sõnab aga reipalt, et kui tema vanaks jääb ja hooldekodu vajab, läheks ta heameelega Sõmerale – ikkagi looduse keskel jne.

Elav järjekord

Et Pihtla vallal oma hooldekodu ei ole, hoitakse silmad lahti, kui mõnes seitsmest maakonna hooldekodust koht vabaneb (eelisjärjekorras võtavad hooldekodud vastu siiski ju oma valla inimesi – nii kinnitab ka Muhu valla vanurite hooldekodu juhataja Triin Valk).

On paratamatus, et pidev vajadus hooldekodukohtade järele tekitab järjekordi. „Meie vallast on hooldekodudes praegu viis inimest,” räägib Lõhmus. Tema sõnul on ootamas neli inimest ning „perspektiivseid” hooldekodu kliente – st neid, kes praegu veel ise hakkama saavad, kuid seda tõenäoliselt enam mitte kaua – on kolm.

Samas on pidevat hooldust vajavate inimeste hulk siiski selline, et päris oma hooldekodule mõelda ei maksa. „Meil ei ole ju kusagilt võtta meditsiinilise haridusega inimesi, kes seal võiksid töötada,” nendib Lõhmus. Ja kui arvestada, et enamikus maakonna hooldekodudes on nelja hooldatava peale üks töötaja, võib spetsiifilise kaadri puudumine tõsiseks takistuseks saada. Kui siia lisada veel hoone majandamiskulud, tasub tõsiselt kaaluda, kumb variant on etem, kas ehitada ise või osta teenust sisse.

Seevastu Kaarma vald on otsustanud endise Eikla lasteaia ruumid reorganiseerida hooldekoduks. Valla sotsiaaltalituse juhataja Liida Kaare hinnangul on Pähkla hooldekodu täis – umbes pooled asukatest on oma, pooled teistest valdadest. Kui Eikla maja ükskord valmis saab (praegu on asi projekteerimisjärgus), saab sinna koha 20 eakat. Ühiskonna vananemise tendentsi silmas pidades on iga säärane samm teretulnud, sest juba praegu oleks vajadus 192 hooldekodukoha järgi (hetkel on neid maakonnas 154).

18 kohal 25 inimest

Et probleem on õhus, selgus hiljuti, kui Kuressaare linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon ning linnakodanikukomisjon üksteisest sõltumata teema üles võtsid ning ühise koosoleku eel haiglas asuva hooldekoduga tutvumas käisid.

Juhan Nemvaltsi sõnul on Kuressaare linn paigutanud oma eakaid 5 hooldekodusse: Kuressaare haigla hooldekodusse, Sõmerale, Lihulasse, Kihelkonnale ja Pärsamale. Et nõudlus on suurem kui pakkumine, on linna hooldekodus praegu paigutatud 18 kohale 25 inimest (neist kuus valdadest), kellega tegeleb 12 töötajat – see on hooldatava kohta tunduvalt vähem kui nn maahooldekodudes. „Seda on ilmselgelt vähe,” tõdeb abilinnapea, lisades, et samas võib tööjõu juurdepalkamisega tõusta jälle teenuse hind – suureneb ju kulude osa.

Nemvalts peab siiski heaks uudiseks SA Kuressaare Haigla kava hooldekodu laiendada, sest ka linnast on praegu järjekorras 10 eakat inimest, teist samapalju valdadest. Abilinnapea loodab ka Eikla peale, sest juba loodud Kaarma ja Kuressaare ühtne haridusruum lubab mõelda koostöölepetele ka teistel aladel.

100-kohaline hooldekodu

Vastakaid tundeid ja arvamusi on tekitanud ka hooldekodu asumine haiglas – ühelt poolt annab see kindlustunde, et arstiabi on alati lähedalt võtta, teisalt on ikkagi tegemist haigemajaga. Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Madis Alliku sõnul plaanitakse Ida-Saaremaal kuue valla peale 100-kohalise hooldekodu rajamist. Ehkki projekt on küsitluse järgus, tõotab sel olla tulevikku.

Triin Valk suhtub plaani natuke ettevaatlikult ja skeptiliseltki ning kardab, et äkki sellest tuleb kombinaat. Kuigi tasuvus-uuringud pakkusid välja ka variandi, et 50 kohta võiks tulla Muhusse ja samas laiendataks Pärsama hooldekodu, on see mõte praegu kõrvale lükatud.

Tulevase uue hooldekodu eesotsas peab Valgu arvates olema väga tugev majandusinimene, sest kui vallad vaatavad praegu abiootavalt projektirahade poole, tuleb raha osata ka oskuslikult kasutada. Et aga projektid on suuremahulised ja Euroopa nõuab valdadelt üha suuremat osalust, võib juhtuda, et kõhna rahakotiga vallal käib maksmine ülejõu. „Ega enne selliste asjade peale mõelda, kui probleem inimest väga lähedalt ei puuduta,” nendib ta, lisades, et suurem asutus nõuab ka rohkem töötajaid, nende nappus kummitab aga juba praegu. „Meil ei ole enam ammu tööpuudust, vaid on tööjõupuudus,” märgib Muhu hooldekodu juhataja.

Omaette teema hooldekodude puhul on koha maksumus. Osad hooldekodudest (Pärsama, Muhu, Pähkla ja Valjala) pakuvad oma valla inimestele soodsamat teenust. Siiski on hooldekodus elamine kallis ning pension seda ei kata. „Teist aastat toetame ka neid peresid, kelle lähedane on hooldekodus, sest tihti on neil endil väikesed lapsed ja majanduslik olukord pole kiita,” räägib Pihtla sotsiaalnõunik.

Tegemist on tõelise vallapoolse vastutulekuga, sest tegelikult on perekonnaseaduse järgi lastel ja abikaasal kohustus ise oma vanade käekäigu eest hoolt kanda. „Mõne valla sotsiaaltöötaja on olnud aga ka nii kange, et on pärijad hooldekodu kohtade eest maksma pannud,” teab Valk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)