Ärev signaal Bernard Lewisilt: Euroopas domineerivad peagi moslemid

Ärev signaal Bernard Lewisilt: Euroopas domineerivad peagi moslemid

 

Meid ohustab islamiseerunud Euroopa, kus valitsevad islamiusu väärtused – see on ameerika teadlase Bernard Lewisi lemmikteema.

B. Lewis on 90-aastane ajaloolane, kes on sündinud Suurbritannias juudi perekonnas. Praegu on ta USA-s asuva Princetoni ülikooli emeriitprofessor ja Läänes peetakse teda islami ajaloo ning islami ja Lääne tsivilisatsiooni vahekorra üheks parimaks asjatundjaks. Eriti tuntud on tema tööd Osmanite impeeriumi ajaloost.

Hiljuti andis ta intervjuu Iisraelis ilmuvale ajalehele Jerusalem Post. Selles intervjuus ta ütles välja seisukoha, et üsna lähedases tulevikus muutub islam kogu Euroopas “domineerivaks jõuks”, sest “poliitilise korrektsuse pärast on eurooplased loobunud võitlemast euroopaliku kultuuri ja religiooni valitsemise eest omaenda kodumaal”. Teadlane hoiatas, et peagi muutub aktuaalseks küsimus: “Kas Euroopa islamiseeritakse või muutub islam euroopalikuks?”

Varasemad hoiatused

2004. aasta juulis intervjuus Saksa päevalehele Die Welt edastas Lewis samuti häiresignaali: “Euroopa on muutumas araabia maailma lääneosa – Maghrebi – lahutamatuks osaks,” ütles ta tookord. “Sellise järelduse võime teha lähtuvalt immigratsiooni ja sündivuse statistikast. Reeglina abielluvad eurooplased hiljem ja nad ei muretse endile lapsi, või on neil vähe lapsi.

Samal ajal on täheldatav sisserände jätkuv kasv: türklased tungivad Saksamaale, alžeerlased ja marokolased Prantsusmaale, pakistanlased Suurbritanniasse. Sisserännanud islamiusulised abielluvad noorelt ja neil on palju lapsi. Kui lähtuda praegu valitsevatest tendentsidest, siis võib kindlalt väita, et XXI sajandi lõpuks moodustavad moslemid Euroopa elanikkonna enamuse.”

Vaidluste käigus, mis tekkisid pärast selliste avameelsete kommentaaride ilmumist, märkis Saksamaal elav süüria päritolu mõõdukas kommentaator Bassam Tibi, et “probleem ei seisne mitte niivõrd selles, kas Euroopa elanikkonna enamus muutub islamiusuliseks, vaid selles, kumb islami variant – kas šariaatlik (loe: fundamentalistlik – toim.) või euroopalik – saavutab ülekaalu”.

Euroopa allakäik

Tundub, et täna on Bernard Lewis selle teema jälle üles võtnud. Seekord ta aga ei täpsusta, mis meid, eurooplasi, täpselt ees ootab. Lewis märgib, et ühelt poolt on „eurooplased kaotamas eneseusku ja ustavust oma põhimõtetele ning väärtustele”. „Neil (eurooplastel – toim.) pole mingit austust omaenda kultuuri vastu,” räägib ta.

Teiselt poolt aga võivad moslemid end domineeriva jõuna kehtestada „läbi immigratsiooni ja demokraatia”, hoiatab Lewis, ja see on küllaltki ärevusttekitav perspektiiv, eriti kui „arvesse võtta üha kasvavat ekstremismi ja terrorismi islamimaailmas”. Kui veel mõned aastad tagasi püüdis auväärne professor oma kuulajaid veenda, et islamifundamentalistide ülekaal toob endaga kaasa „Lääne tsivilisatsiooni krahhi või isegi rassisõja, mis hävitaks mõlemad sõdivad pooled,” siis seekord ta detailidesse ei lasku.

Heitlikud vaated

Professor Bernard Lewise vaatepunkt moslemite ja kristlaste suhete kohta Euroopas on aja jooksul üle elanud mitmeid muutusi. 1993. aastal kirjutas ta väljaandes Islam and Liberal Democracy järgmist: „Suurem osa moslemeid, kes on emigreerunud Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, ei tunne huvi ega oma sidemeid fundamentalistlike ja revolutsiooniliste liikumistega. Vastupidi, need emigrandid osalevad aktiivselt demokraatlikes protsessides maal, kus nad elavad, ja on säilitanud kodumaaga kontaktid. Mentaalsus, mille nad demokraatliku kogemuse käigus omandavad, võib kogu islamimaailma jaoks saada tulevikus otsustavaks faktoriks.”

Kuid pärast 2001. aasta 11. septembrit hakkas Lewis pooldama jäika liini ja toetas president Bushi ettevõtmisi võitluses terrorismiga. Ta selgitas, et kui see sõda ebaõnnestub, siis võib ka Euroopa osutuda haavatuks. Samas teatas Lewis, et fundamentalismi levikule aitavad kaasa just läänelikud väärtused: „Kiriku eraldamine riigist annab trumpkaardid kätte just ekstremistidele, sest see annab neile võimaluse religioosset haridust kontrollida.”

Kas siiski asjatud kartused?

Kuid on ka asjatundjaid, kes märgivad, et Bernard Lewis näeb kõike liiga mustades värvides. Nii näiteks kirjutas itaalia mõjukas päevalehes Corriere della Sera tuntud prantsuse orientalist Olivier Roy järgmist: „Professor Lewis arvab, et poliitiline korrektsus aitab islamil Euroopas domineerida? Kuid Euroopa pole poliitiliselt korrektne. Palju enam on poliitiliselt korrektne Ameerika. Tasub vaid meenutada karme meetmeid, mis võeti kasutusele hijabi suhtes Prantsusmaal, Hollandis ja Suurbritannias.”

Olivier Roy jätkas: „Lewis on ajaloolane ja ajaloolasena on ta aja jooksul leidnud varjupaiga möödanikus. Ta on kaotanud kontakti reaalsusega ja on suurel määral muutunud müstikuks. Näiteks kui ta möödunud aasta augustis ennustas ette apokalüpsist.” Lugejale selgituseks nii palju, et läinud aasta augustis ilmus ajalehes The Wall Street Journal professor B. Lewisi pikem arikkel, milles ta muuseas kirjutas: „2006. aasta 22. augustil so Miraji aastapäeval (tegemist on prohvet Muhamedi rännakuga Jeruusalemma, kus ta tõusis taevasse – toim.) tasub oodata, et Iraan teeb katse lõpetada Iisraeli eksisteerimine, ja saabubki apokalüpsis”. Selles ajast on see mees paljude silmis oma autoriteedi kaotanud.

Selgituseks

Olivier Roy (sünd 1949) – prantsuse teadlane-orientalist; tema tuntuim teos kannab pealkirja Globalized Islam: The search for new ummah. London, 2004.

Bassam Tibi (sünd 1944) – süüria päritolu saksa teadlane, islami ja Euroopa kultuuri suhete uurija; tema võttis kasutusele termini “euroislam”.

Maghreb – araabia keeles tähistab see sõna “loojangut” või “läänt”; sellega tähistatakse piirkonda Põhja-Aafrikas, mis jääb Niiluse jõest lääne poole. Riikidest kuuluvad selle mõiste alla Liibüa, Tuneesia, Alžeeria ja Maroko.

Hijab – islamis igasugune riideese, kuid kaasaja maailmas tähistatakse selle terminiga naiste pearätikut, mis katab juukseid; paljudes maades peetakse seda sümboliks, mis näitab, et inimene on islami usku.

Miraj – islami püha, mis tähistab prohvet Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraq’i seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga.

Buraq – islamis ebamaine mõistusega olend, kelle seljas prohvet Muhamed tõusis taevasse. Tavaliselt kujutatakse teda hobusena, kellel inimese pea.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 91 korda, sh täna 1)