Helgiga Helgist. Helgile

Kui läinud aasta märtsis palusime rahvakultuuri õpetajatelt nende elulugusid, siis enamik esitas tavapärase CV. Harvas kirjas ühel lehel. Sina aga tõid kahel ja veerandil lehel tihedas trükikirjas elulookirjelduse. See oli nii sinulik, et sel hetkel ei osanud selle eest isegi tänulik olla. Täna oskame! Ja tahame sellest Sinule teada anda. Sinu keeles ja Sinu kirjas ja Sinu mustris ja Sinu-meelselt…

Sündisid suvelillede õitsekuul – 7. juulil 1937. aastal suvises ilmakaares, lõunalinnas Valgas. Kooliaegadel olid Sinu tantsuõpetajateks legendaarne Kai Leete ja Minni Vähi. 1956. aastal lõpetasid Valga 1. Keskkooli ja jätkasid eesti filoloogia alal õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetasid aastal 1962 emakeele- ja kirjandusõpetaja diplomiga, lisaspetsiaalsus folkloor ja rahvatants. Tantsisid TRÜ rahvakunstiansamblis ning osalesid Helju Mikkeli juhendatud kontsertidel ja kontsertreisidel. Pidasid tol ajal õnneks, et said kaasa tantsida eestlaste esimese tantsukollektiivi liikmena Soomes, Kaunases, Vilniuses, Moskvas.

Tudengina juhendasid tantsurühmi Tartu kunstikoolis, Tartu Kammivabrikus, 5. ja 8. keskkoolis. Aitasid neile muretseda ka saarlaste rahvarõivaid. Olid folklooripraktikal nii Setu- kui Saaremaal, laulsid ülikooli naiskooris Richard Ritsingu juhatusel, osalesid muusikakursustel, võimlesid, mängisid korvpalli.

Pärast abiellumist saarlasest arsti Madis Allikuga tulid Saaremaale, kus aastatel 1964 – 1967 töötasid Sõmera keskkoolis emakeele ja kirjanduse õpetajana, juhendasid tantsurühmi, hoolitsesid rahvarõivaste soetamise eest. Osalesite vabariiklikel isetegevusülevaatustel, kust tõite alati kaasa laureaadi tiitli. Sinu segarahvatantsurühm esines Moskvas üleliidulisel tervishoiutöötajate ametiühingu konverentsil Kremli Kongresside Palees.

Kui Sõmera keskkooli aeg ümber sai, jätkasid emakeele õpetamist Kärla koolis, samuti rahvatantsu õpetamist neljale lasterühmale. Sinu eestvõttel sai valmistatud Kärla, Kihnu, Muhu ja Mustjala rahvarõivad, mis tantsijate seljas suurte pidude tantsumurusid kaunistanud. Koolilastega koostasid kroonikaalbumeid, temaatilisi luule- ja laulupõimikuid. Valmis Saaremaa esimene tantsufilm „Saaremaa suvi“, kus peategelasteks vabariigis end esitriosse tantsinud neiduderühm. Linnakooli tulnud tüdrukud käisid kõrgkooli minekuni Kärlal-Sõmeral tantsuproovis.

Siis viisid elumuutused Sind taas mandrimaale. Jätkasid Hagudi koolis Raplamaal. Seal pidasid õppealajuhataja ametit, jätkus ka keeleõpetaja töö, sõnakunstiringide ja rahvatantsurühmade juhendamine.

Sai see ring ümber, tulid tagasi Saaremaale ja asusid Kuressaare 2. keskkooli õppealajuhatajaks. Sellel ametikohal töötasid 19 aastat. Kooli 10. aastapäevaks koostasid õpilaste abiga esimese kirjandusalmanahhi „Mere Lävel“.

Kooli 20. aastapäevaks valmis ülevaatlik raamatuke „Emakeeleõpetaja töö tulemuslikkusest“, milles on juttu ainealastest konkurssidest, olümpiaadivõitudest, loominguliste tööde ülevaatustest, õpilaste uurimustöödest, emakeelepäevadest koolis. Juhendasid üle 40 õpilasuurimustöö, koostasid luule- ja tantsupõimikuid, kroonikaalbumeid ja kirjandusalmanahhe.

Juhendasid koolis kümneid tantsurühmi, kellele Sinu algatusel rahvarõivad üll said. Üle 300 tantsija on kroonikalehekülgedel kirjas, kellega olid edukas nii kodusaare kui suurtel üleriigilistel tantsupidudel.

Samaaegselt juhendasid ka täiskasvanute rahvatantsurühmi. Kõige staažikamad neist – Kadrid – on tantsinud tänaseks järjepidevalt 39 aastat. 1985. aasta suvel lükkasid koos Kadride ja koolirühmadega käima populaarse traditsiooni Saaremaa suvesimman, mis tänaseks on Viki külast Mihkli talumuuseumist kolinud linna Aavikute majamuuseumi õuemurule.

Lisaks Kadridele on Sinu suured tantsulapsed olnud ka Piiprellid ja Sandlid. 1996. aastal koondus Sinu ümber hea seltskond tantsuveterane, kes said endale nimeks Moekad. Juba üle kümne aasta oled Sa nendega osanud moekasti kujundada tantsumustreid nii kodu- kui välismaal.

Pikka aega kuulusid maakonna laulupeokomisjoni ja olid tantsupidude üldjuht.

1998. aastal, kui suvesimmanite aeg Vikil ümber sai, koostasid ja andsid välja värvikaanega trükise „Saaremaa suvesimmanid Vikil”. 2003. aastal sai trükiküpseks Sinu ammune unistus – „Saarlaste kirjarahvast“. Pea viis aastat jutustasid Kadi raadios kirjarahva juubilaridest, millest kuulaja soovil kujunesid välja kirjanduslikud kolmapäevad. Jätkuprojektina üllitisele „Juubeldame, kirjarahvas“ ilmus kahe aasta kalender „Kirjarahva juubilarid 2005 – 2006“. Töölauale jäi 2007. aasta ülevaade…

Ajalehes Meie Maa on aastajagu ilmunud kirjanduslik lehekülg, kus tutvustasid kooli ja selle kirjandusehimulist õpilaskonda.
Ja kusagil selle kõige sees ja vahel, üle ja ümber oma armsad lapsed ja pere…

Nii palju tegemisi! Nii palju hoolt! Süli nagu oleks kogu aeg andmisvalmis. Kas või Nässuma lõhnavaid sügisküpseid õunu, mida Sa ikka kaasa tõid.
Oma elulookirjelduse lõppu kirjutasid: „Oskar Kuningas on öelnud: „Nende kohuseks, kes kuulevad ja näevad, on kohustus elada sisukalt ja luua.“.” Oskarkuninglikult Sul see ka õnnestus, Helgi!

Ise oled öelnud, et vaikselt vananeda ei oska. Küllap seepärast arvasidki parimaks minna keset tantsumelu, milles Sinu „Sirelite kevad“ ikka ja jälle tantsitud saab!

Pärimusepäevaliste nimel
Kuressaare Kultuurivara

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)