Rooma lepingud – oluline samm teel Euroopa Liiduni

50 aastat tagasi sõlmiti kokkulepe, mille edasine areng viis Euroopa Liidu tekkimiseni. 1957. aasta 25. märtsil kirjutasid Lääne-Euroopa kuus riiki – Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia ja Luksembourg Rooma linnas alla kokkuleppele, mille alusel asutati Euroopa majandusühendus (EMÜ).

Rahva seas hakati uut moodustist kutsuma Ühisturuks. EMÜ loomise kokkulepe sai juriidilise jõu 1958. aasta jaanuaris ja see oli kõige tähtsam samm teel, mis viis Euroopa Liidu loomiseni.

Euroopa päästmise nimel

1950. aastate alguseks oli selge, et maailmapoliitikas on toimunud oluline muutus – sajandeid kestnud Euroopa riikide võimutsemisele on tulnud lõpp. Euroopa rahvusriikide majandused olid üksteisest tollitõketega eraldatud, neid reguleerisid arhailised seadused ja ükshaaval polnud nad enam konkurentsivõimelised. Samas ähvardas Lääne-Euroopa demokraatiat kommunistlik Nõukogude Liit, kelle haardesse oli pärast II maailmasõda sattunud pool Euroopa mandrist. Veel kartsid paljud Euroopa poliitikud Prantsuse-Saksa traditsiooniliste vastuolude taaselavnemist, mis oleks Euroopat veelgi nõrgestanud. Kaks suurt sõda – I ja II maailmasõda – olid ju puhkenud just prantslaste ja sakslaste tülide tõttu.

Et parandada Euroopa majanduslikku kliimat ja hoida ära uue sõja puhkemine, tegidki mõned riigimehed ja mõjukad poliitilised teoreetikud ettepaneku koostööks. Esimene samm selles suunas tehti 1951. aastal, kui Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa eestvedamisel moodustati Euroopa Söe ja Terase Koondis (ECSC). Ettepanekuga tuli välja tookordne Prantsusmaa välisminister Robert Schumann.

Kui aus olla, oli tema ettepanek ajendatud küllaltki omakasupüüdlikust eesmärgist – nimelt oli Prantsuse valitsuse salasooviks saada oma kontrolli alla Saksamaa sõjalises mõttes oluline tööstusharu. Saksamaa tookordne kantsler Konrad Adenauer nõustus sellega kohe. Tema sooviks oli viia Saksamaa demokraatlike rahvaste perre, mistõttu ta pidi hajutama kahtlusi, et sakslased soovivad riiki taas militariseerida.

ECSC loomise ajal liitusid sellega ka Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. Tee, mis viis Euroopa Liiduni, oli sellega avatud.

Pool sajandit tagasi Roomas

Tegelikult kirjutasid kuus Lääne-Euroopa riiki 1957. aasta 25. märtsil Roomas alla kahele kokkuleppele. Ühe kokkuleppe alusel loodi Euroopa Aatomienergia Ühendus (Euratom). Selle eesmärgiks oli aatomienergia rahuotstarbeline kasutamine. Teise kokkuleppe alusel loodi eelpool mainitud Ühisturg. Ühisturu kokkulepe nägi ette, et selle sõlminud riikide vahel tuli järkjärgult kaotada kõik kaubandusbarjäärid ja riigid pidid koordineerima majanduspoliitikat ülejäänud maailma suhtes. Tuli jõuda nn nelja vabaduse kehtestamiseni – kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumise vabaduseni. 1967. aastal otsustati kolm olemasolevat koostööorganisatsiooni – ECSC, Euratom ja EMÜ – ühendada ühe katusorganisatsiooni alla. Nii tekkis Euroopa Ühendus. Täna on see Euroopa Liidu esimene sammas.

Koostöö tulemuslikkus ja atraktiivsus

Kui Ühisturg loodi, eirasid seda demokraatliku Euroopa ülejäänud riigid eesotsas Suur-britanniaga. Kuid peagi jõudsid ka nemad veendumusele, et üksteise toetuseta pole vanal kontinendil enam tulevikku. 1960. aastal moodustasid nad veidi lõdvema koostööorganisatsiooni – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA). Samas aga kasvas Ühisturu riikide majandus väga tempokalt. Seetõttu soovisid britid sellega liituda.

Kuid kuna Londonil olid väga tihedad sidemed USA-ga, oli tookordne Prantsusmaa president Charles de Gaulle (tuntud antiamerikanist) brittide liitumisele vastu. Suurbritannia pääses Euroopa Ühendusse alles 1973. aastal, kui de Gaulle oli surnud. Samal aastal liitusid veel ka Taani ja Iirimaa. 1981. aastal liitus Kreeka, 1986. aastal aga Hispaania ja Portugal.
Euroliidu sünd

1990. aastate alguses tekkis Euroopa Ühenduse baasil Euroopa Liit. EL-i asutamisleping sõlmiti 1992. aasta veebruaris Maastrichtis ja jõustus 1993. aasta 1. novembril. Maastrichti leping nägi ette Euroopa Parlamendi võimu tugevdamist, Euroopa Keskpanga loomist ja ühise raha kasutusele võtmist.
1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Soome, Rootsi ja Austria 2004. aastal kaheksa endist kommunistlikku riiki (sh ka Eesti), Küpros ja Malta. Euroliidu viimane laienemine leidis aset käesoleva aasta alguses, mil liitusid Bulgaaria ja Rumeenia. Praegu on Euroopa Liidus 27 riiki. Lähiaastatel on aga laienemist veelgi oodata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 384 korda, sh täna 1)