Liviko avas Kuressaares esinduspoe (6)

 

Eesti suurim kvaliteetalkoholitootja Liviko avas Kuressaares oma esimese väljaspool Tallinna asuva esinduspoe.

Meri spaa juurdeehituse esimesel korrusel avatud kaupluse äriidee rajaneb eelkõige spaaturistide teenindamisel, ütles Oma Saarele Liviko müügidirektor Ragnar Kits. „Ainult Eesti inimese jaoks spetsiaalse alkoholipoega välja ei vea. Ka meie Tallinna esinduspoed on ikkagi turistirohketes piirkondades,” lausus Ragnar Kits. „Meie spetsiifika ongi mõneti see, et väga suur osa meie kaubast läheb põhjanaabrite toel Soome ja Rootsi.”

Kitse sõnul ei ole Liviko eesmärk konkureerida Selveri ja Saaremaa Tarbijate Ühistuga, vaid anda soomlasele tuntud kaubamärke õigetes pakendites ja õigetes kogustes. Suvel nähakse esinduskaupluse klientidena ka Põhja-Eesti ja Tallinna inimesi, kes on poe tootevalikuga harjunud.

Kuna Liviko on ka importalkoholi maaletooja, siis leidub kaupluses omatoodangu kõrval ka suur valik välismaa alkoholi. Kindlasti on siin kõige rikkalikum valik Nautimuse kaubamärgiga veine. Nautimuse kvaliteetmärki kannavad veinid, mille valikul on osalenud Eesti tipprestoranide veinikelnerid ja veinispetsialistid nagu Mati Timmermann ja Kalev Kesküla.

Väitele, et Kuressaare kaupluste mõistes on Liviko esinduskaupluse müüjatel kõrged palgad, vastas Kits, et nad soovivad oma töötajaid väärtustada. „Me ei saa võtta mõne odavkaupluseketi moodi tööle kõige odavama palgaga töötajat ja panna ta niimoodi tööle, et ta endast kõik annab ja peab seejuures veel eluga rahul olema,” lausus Kits. „Personal peab olema motiveeritud ja personal peab olema tasemel. Me tahame head teenindajat,” lisas ta.

Liviko kaupluse müüja peab oskama keeli. „Kui Valjalas või Leisis saab võib-olla hakkama ainult eesti keelega, siis siin peab oskama ka vene, inglise ja soome keelt. Kõiki neid omadusi me lihvime ja arendame,” rääkis Kits. Ka peab Liviko müüjatel olema kliendi jaoks aega, et temaga tegelda ja suhelda.

Viina hind peaks olema kümme krooni kallim

Eelmisel nädalal kirjutas ajaleht Postimees, et ühes kange alkoholi maksumärgi kasutuselevõtuga on hüppeliselt suurenenud ametlikult müüdud viina kogus. Petuskeem toimis nii, et ametlikku viina tootev firma müüs teatud poodides oma tavapärast toodangut aktsiisimaksu riigile tasumata – see jagati osaliste vahel ära.

Ragnar Kitse sõnul tähendaski salaviin viimasel ajal legaalses kaubandusvõrgus müüdavat tavalist toodet, mille eest oli aktsiis tasumata. „Meil ei jäänud selles olukorras üle muud, kui väga suur osa oma toodangust imeodavalt ära anda,” lausus Kits. „Lauaviin on Eestis täna üle mõistuse odava hinna eest. Kui turg oleks korras, oleks viina hind kümme krooni kõrgem.”

Näiteks 48 krooni maksva pooleliitrise Lauaviina omahind on ligi viis krooni. Lisades sellele aktsiisi (30,4 krooni) ja käibemaksu, tõuseb pudeli hind 40 krooni kanti. Ülejäänud kaheksa krooni jagavad omavahel kaupmees ja tootja. „Me müüme täna ilma maksudeta viina odavamalt, kui õlletootjad müüvad õlut,” kinnitas Kits.