Pihtla valla koolides napib lapsi ja kohalikes ettevõtetes töökäsi (1)

Pihtla valla koolides napib lapsi ja kohalikes ettevõtetes töökäsi

 

Eile külastas maavalitsuse delegatsioon eesotsas maavanem Toomas Kasemaaga Pihtla valda. Vallavanem Tõnu Hütt nentis kohtumisel vallamajas, et Pihtla näol on tegemist omavalitsusega, kellel suuri ja tõsiseid probleeme ei ole. „Raha muidugi võiks rohkem olla, aga seda on alati vähe,” märkis ta. Ning ilmselt ka lapsi, sest kahe kooli peale jääb neid iga aastaga aina vähemaks.

Ehkki Pihtla vald tuleb omadega kenasti toime, üllatas nii mõndagi ametnikku asjaolu, et enamik valla ettevõtteid peab tööjõudu otsima naabervaldadest või ehk kaugemaltki. „Seitsmest õmblejast neli on Muhust,” rääkis Sandlas asuva Saaremaa Õmbluskompanii juhataja Katrina Killandi. Kohalikke oskustöölisi ei õnnestunud neil saada. Natukene paremini on läinud kõrval asuval Sandla Puit OÜl, mis teeb puitmaju peamiselt ekspordiks Läände – 29st töötajast kolmandik on kohalik rahvas.

Ometi on Sandla õmblejate rõivad nägusad, värvikirevad ning viimaseid moetrende arvestavad. „Kevadises kollektsioonis on meil üle 20 mudeli, kõik erinevat värvi,” kiidab Killandi. Tema sõnul jääb õmblusvabriku toodang peamiselt Eestisse ning suur valik nende trikotaažesemetest on esindatud Tartu ja Tallinna kaubamajas. Siiski jõuab natuke toodangust ka Kuressaarde.

Pihtla valla üheks positiivsemaks küljeks võib kindlasti pidada koolimaju. Kunagi enam kui 200 last mahutanud Pihtla 8-klassilisest koolist, mille tuntumaks vilistlaseks on kahtlemata viitseadmiralist praegune riigikogu liige Tarmo Kõuts, on tänaseks saanud lasteaed-algkool, kus koolitarkust omandab 4 last (üks kolmandas ja kolm esimeses klassis). Maja lasteaia poole kohad on aga täis – pisemate rühmas on 14 ja suuremate rühmas 19 last. Maja juhataja Elna Õunpuu sõnul koolile järelkasvu on, kuigi kahjuks mitte kõik lasteaia lõpetajad ei jätka oma valla algkoolis. Linn kutsub ja mis teha, kui suuremad õed-vennad käivad juba linnakoolis ees. Ometi oli Pihtla kool kunagi palju suurem kui sama valla teine, Kaali kool.

Kaali põhikool, mis kahtlemata on maailmas oma asukoha poolest unikaalne (asub ta ju sõna otseses mõttes meteoriidikraatri väljal), sai paar aastat tagasi juurdeehituseks uhke võimla ning kogu hoone remondi (maasekretär Andrus Lulla teab lisada, et kool oli üks neljast maakonna koolist, kus mitte väiksemaidki tuletõrje-ettekirjutisi ei tehtud). Ometi on laste arv sealgi vähenenud. Mõni aasta tagasi oli poisse-tüdrukuid üle saja. Sel kevadel on neid veel 76 ning direktor Enda Pormann tunnistab, et sügisel tuleb lapsi vähem juurde, kui kevadel 9. klassi lõpetab. Direktori suureks mureks on erialaspetsialistid. „Väga oleks vaja lastepsühhiaatrit ja logopeedi,” ütleb ta. „Olgu kasvõi maakonna tasandil, et nende teenuseid saaks kasutada.”

Kõikidele üllatuseks toob emakeele õpetaja Aime Nuut näha ajaloolise üriku – endise vabariigiaegse kroonika, kus sees nii endisaegsed mõisapildid (asus ju praeguse koolimaja kohal kunagi mõis) kui toonane kooli asutamislugu. „Sügisel saab meie koolimaja 70-aastaseks,” rõõmustab koolipere.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)