Hakid valitsevad Kuressaare taevalaotust (7)

Hakid valitsevad Kuressaare taevalaotust

 

Sarnaselt paljudele teistele Eesti linnadele põhjustavad ka Kuressaare elanikele meelehärmi hakiparved, kes teevad suurt kisa ning reostavad oma väljaheidetega puudealused kõnniteed täis.

Kuressaares on tuntumad hakkide ööbimiskohad lossipark, õigeusu kiriku ümbrus, Torni tänav ja must mänd Kauba tänaval. Hämaruse saabudes kogunevad hakid parvedena ööbima puudele, mida nad kasutavad ööbimiskohana juba aastaid.

Aastast aastasse leidub rahulolematuid, kes paluvad võimudel hakkide vastu midagi ette võtta. Viimati kerkis probleem teravamalt päevakorda 2005. aasta sügistalvel, kui maailm elas linnugripi puhkemise hirmus.

Kuressaare linnaarst Juri Zabellevitši telefon oli punane, sest inimesed kartsid kõnniteedel vedelenud hakkide väljaheidest nakkust saada. „Leidsime, et ehk on mõtet märgistada taolised kohad kolmnurkse ohumärgiga, kuhu on joonistatud sittuv lind,” meenutab Zabellevitš.

„Tegelikult on need ohumärgid ka kujundatud aga mitte veel tellitud.”
Linnarst peab hakke võrreldes tuvidega palju tervemateks lindudeks ja hakikisa inimestele väikeseks ebamugavuseks. „Õnnelik inimene on see, keda äratab linnulaul, kuid hakk ei oska teistmoodi laulda,” läheneb Zabellevitši suleliste tekitatud lärmile heatahtlikult.

Aastaid hakiprobleemiga tegelenud Kuressaare linna heakorra ja haljastuse spetsialist Kaljo Ellik tõdeb, et ega hakkide pärast saa puid telefonipostideks pügada. „Täna on linnud ühe oksa peal ja homme kusagil mujal. Me saa ju linna haljastust hakkide pesitsussoovidest tulevalt ära rikkuda,” tõdeb ta. „Linna puu on linna identiteedi kandja läbi erinevate riigikordade.”

Hakkide ja künnivareste peletamiseks on inimesed välja mõelnud mitmesuguseid võtteid. On kasutatud valjuhääldist lastavat lindude ärevushüüdu või prožektorivalgust. Samuti tongipüsse, vanu rakette ning plaksutamist. Näiteks Tapal on päästeamet avaldanud valmisolekut kasutada lindude peletamiseks veepritsi.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus soovitab hakkide arvukuse vähendamiseks võtta lindudelt ära pesitusvõimalused.

Hakid pesitsevad kirikutornides, müüride ja varemete õõnsustes ning parkides puuõõntes, kuid sageli ehitavad pesa ka lihtsalt puu otsa okste vahele. Aknad ja katusealused tuleb kinni panna ja sulgeda juurdepääs vanadele hoonetele, pakub Ärmus.

Maailmas kasutatakse vareseliste püüdmiseks ka spetsiaalseid peibutisega varustatud mõrdu, mis on Ärmuse hinnangul lindude arvu reguleerimiseks kõige kiirem variant. Korraga võib mõrraga püüda sadu linde. Siiski on see küllaltki problemaatiline ja ebahumaanne moodus, sest hiljem tuleks mõrraga püütud linnud hukata, mis tekitaks palju vastuseisu.
Ärmus tõdeb, et antud probleem ei kuulu tegelikult keskkonnateenistuse, vaid linnavalitsuse pädevusse, sest hakid ei ole jahilinnud ning linn kui tiheasustusala ei kuulu jahialade hulka.

Mati Kaal: lindude arvu on vaja reguleerida

Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal on linnas elutsevate suleliste suhtes üllatavalt sõjakalt meelestatud. Selgub, et lugupeetud loodusmees on hõbekajakate kisa tõttu sunnitud juba hommikul kell veerand neli unega hüvasti jätma. „Suve läbi nad kaklevad prükkaritega prügikonteineri juures, suured nagu hobused. Ei tea need linnud enam merest ega veest midagi, vaid pesitsevadki katustel ja söövad konteineritest,” tõdeb ta.

Kaal nõustub, et hakid on osadele inimestele tõeliselt tülikas probleem, samas olid hakid maailmas olemas ammu enne inimest. „Üks peab teist välja kannatama. Vanasti öeldi, et kellel paha, mingu ära.”

Mati Kaal on seisukohal, et lindudest tulenevad probleemid on kohaliku omavalitsuse rida, kes peab kehtestama korra, mille alusel kommunaalsüsteem saaks tegutseda. Asustatud punktides ei tohi kasutada tulirelvi, kuid näiteks Moskvas Kremli aias kasutatakse hakkide ja künnivareste vastu väljaõpetatud pistrikke. Piisab sellest, kui pistrik regulaarselt mõnel hakil kraest kinni võtab ja otsivadki hakid kohe vaiksema koha.

Eestis ei luba seadus pistrikujahti pidada, selleks oleks vaja seadust muuta. Paraku ei taha võim sageli mingite igapäevaste asjadega tegeleda, palju lihtsam on ajada poliitilist võitlust kui korraldada inimeste elu, kurdab Mati Kaal.

Ühele mehele Tallinnas on antud õigus lennutada väljaõpetatud pistrikku, kuid ta ei tohi kasutada oma hoolealust teiste lindude ründamiseks. „Meil loomaias on mustmiljon naerukajakat, kes pasandavad kõik kohad täis. Aga pistrikku me kasutada ei tohi, sest vastavat luba pole meil õnnestunud saada.”
Mati Kaalu meelest tunnevad vareselised ennast linnades peremeestena. Tallinnas kesklinnas elutsevad varesed ründavad inimesi ja lõhuvad väikeste lindude pesi. „Tasakaal on paigast ära ja inimene aitab sellele kaasa, kui tekitab oma lohaka prügimajandusega neile hulgaliselt söömisvõimalusi,” tõdeb ta.

Hakkide arv püsib muutumatuna

Ornitoloog Veljo Volke pakub talvituvate hakkide üldarvuks Kuressaares praegu umbes 3000. 1960ndatel ilmus pikem uurimus vareslaste kommetest Kuressaares ja tollal ei olnud neid mitte vähem. Põliseks hakkide ööbimiskohaks on olnud lossipark, muud kohad on võib-olla aastatega muutunud.

Volke sõnul jõuab temani igal aastal signaale, et hakkidega midagi ette võtetaks. Kogenud linnuvaatleja on aga veendunud, et head lahendused lindudest lahtisaamiseks puuduvad. Lindude tapmist ja muud vägivalda Volke ei poolda, linnas püssiga mingi liigi reguleerimine ei tule tema sõnul kõne alla. Lahendus pole ka kõikide puude maharaiumine.

Tulemuse annaks ehk puu valgustamine, kuid pole mõeldav valgustada täielikult terve park või mõni suurem allee. See häiriks eelkõige inimesi. Volke hinnangul on paljud esmapilgul tõhusana tunduvad meetodid tegelikult ajutised ning hakid tulevad tagasi. Pesitusvõimaluste likvideerimisega saab küll pesitsejate arvu vähendada, kuid see ei lahenda kogumi probleemi. Suur osa siin talvituvates hakkidest ei ole samad linnud, vaid tulevad talvituma Soomest.

Volke põhimõtteliselt ainus soovitus on panna teelõikude juurde sildid, et inimene teaks linnusõnnikuga kaetud kõnniteed vältida. Hakk sobiks väga hästi Kuressaare linna vapilinnuks nagu paljude teiste Eesti linnade vapilinnuks, leiab Volke.

Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama – musthalli – sulestikuga lind. Eestis on hakk levinud kõikjal, kuid eelistab elupaigana inimasulaid. Linnas leidub hakkidele toidupoolist, samuti häid pesapaiku. Hakid on kõigesööjad linnud, kuigi eelistavad putukaid, pisinärilisi, linnumune ja -poegi. Linnalinnuna maitsevad talle ka prügikastidest leitavad toidujäätmed.

Hakk on seltskondlik lind, kes elutseb peamiselt kolooniatena, kuhu võib kuuluda sadu linde. Hakke, kellest muist tuleb talvituma põhjapoolsetest maadest, on Eestis talviti umbes
100 000-150 000.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)