Võrgud viiakse Viitanetist

Võrgud viiakse Viitanetist

 

Kätte on jõudnud aeg, millal kalurid sätivad end kalavetele. Mõnelgi pool on mehed juba paadid sisse lükanud ja esimesed kalasaagid kaldale toonud.

Kui aga vaja püügivahendeid uuendada või juurde muretseda, siis üks võimalus on neid otse Orissaare võrguvabrikust soetada. Orissaare keskusest pisut Kuressaare poole (Kuivastu mnt 15) asub märkamatu ehitis, mis peibutab kevadel kalamehi sisseoste tegema. Viitanet OÜ Orissaare kalavõrguvabriku müügipunkti leiavad üles kalurid üle Saare- ja Muhumaa ning Hiiu- ja mandrimaaltki.

Hiljuti oma esimese ümmarguse tähise –10. sünnipäeva seljataha jätnud Viitanet võidab kalameeste hulgas aina populaarsust. Võrkude, noodalinade ja teiste püügivahendite järele on nõudlus suur ehk teisisõnu – nõudmine ületab pakkumise. Olgu aga hakatuses kohe öeldud, et ei saarlastel-muhulastel ega mandri-Eesti kalameestel pole põhjust pabistada. Eestimaa kalapüüdjad saavad oma kauba kohe „soojalt” kätte kas Orissaarest, Viimsist või Mustveest.

Põhiliselt kalastustarvete tootmisele spetsialiseerunud ettevõtte toodangust läheb enamik ekspordiks. Viitaneti võrgu- ja noodalinad, nöörid, köied, niidid, mõrratiivad, ujukid, võrgukäbid ehk uid on eriti nõutavad Soomes, ka Rootsis ja Lätis. Aastaid tagasi eksporditi päris palju kaupa ka Venemaale.
Nõutavamad kalastustarbed uue püügihooaja alguses on võrgulinad, väikemõrrad ja saabastunked.

„Saabastunked on minev kaup. Vettpidav riietus selga ja lihtne on nii ilma paadita merre võrke laskma minna. Kalamehed saavad siit endale kõik põhilised püügivahendid. Me ei müü vaid põhjaõngesid, spinninguid ja lante,” võttis tootmiskorraldaja Marika Ige pakutava lühidalt kokku.

Pikaajalise staažiga kalamees, Viitaneti püsiklient, kalamajanduses juhtivatel kohtadel töötanud nüüdne ettevõtja Andrei Prii hindas Orissaare kalavõrguvabrikus tehtavaid püügivahendeid kõrgelt.

„Vastupidavad, kvaliteetsed ja taskukohased,” oli muhulase Andrei Prii lühike kommentaar. „Praegu käib kevadpüügiks tõsine ettevalmistus. Kalapüük on kord juba selline asi, et kui see püüdja pisik on sulle sisse läinud, ei saa seda enam kuidagi välja. Muide, Muhu mehed on juba Väikesest väinast säinast saanud. Üldiselt aga ootame seda õiget aega.”

Kalapüügist rääkides oli Andrei Priil pisike mureokas südames. Muhus napib nooremapoolseid kalamehi. „Tahaksime, et ka nooremad mehed hakkaksid kalameesteks. Aastatega langevad vanemad kalurid eest ära ja nii see järjepidevus kaobki,” muretses Andrei Prii kodusaare kalanduse tuleviku pärast.

Müügipunkti astusid sisse kalamehed mujaltki. Vajalik kaup käes, rahakotirauad korraks lahti tehtud ja paras ports kroonisid letile laotatud, tegid nad minekut. Kevadel pole kalameestel ööl ega päeval vahet, meenus kirjanik Albert

Uustulndi kirjapandu näitemängust „Soolane suudlus”. Nii see on olnud, on praegugi ja küllap ka tulevikus. Peaasi, et kala meres jätkuks.

Marika Ige sõnul on Viitaneti püsiklientideks kalurid Sõrve sääre tipust kuni Kuivastuni. Mandrimaaltki, ennekõike Pärnu kandist ja Läänemaalt ning isegi Hiiumaalt käiakse kalapüügivahendeid viimas.

Viitaneti töötajate tähelepanekute järgi hakkasid jää ja kalamehed korraga liikuma. „Kui jää minema hakkas, siis tulid kalamehed kohe meilt püügivahendeid ostma,” rääkis tegevjuht Kalver Ige.

Kümne aasta jooksul on võrguvabrik end pidevalt laiendanud

Orissaare endise leiva- ja kondiitritööstuse majas tegutseb Viitanet lühikest aega. Firma ostis vana maja 2003. aastal. Seejärel tehti korralik remont ja paigaldati ruumidesse seadmed. Praegu on töötajate kasutada juba üle 20 õmblusmasina. Möödunud aastal sai valmis uus tootmistsehh ja muretseti masinaidki juurde. Tootmisse juurutati uusi tooteliike.

Sellel aastal paigaldati tootmisruumidesse nüüdisaegsed ventilatsiooniseadmed.

„Tootmine aina kasvab. Inimesi on isegi juurde vaja. Kohe praegu võtaksime tööle 3-4 töötajat. Neid oleks vaja võrgurakendamise masina taha. Ühel mehelgi on võimalus tööd saada. Temale usaldaksime nöörivalmistamise masinad. Kohapeal õpetame välja. Midagi keerulist selle töö juures ei ole,” julgustas personali spetsialist Marina Kaal hakkajaid saare naisi ja ka mehi kaluritele püügivahendeid valmistama.

Enam kui kümme aastat tagasi pakkus Viitanet usinatele saare naistele kodutööd – kalavõrkude käsitsi valmistamist. Alustati kolme-nelja saarlannaga. Toodang tuli vastupidav ja nägus. Peatselt selgus, et nii väikese kollektiiviga ei suudeta kalurite nõudmisi täita.

Firma ostis esimesed seadmed. Need paigutati kunagise autobaasi ruumidesse.

Firma tegevjuhi Kalvar Ige arvates oli algus päris juhuslik. „Lihtsalt tundus, et kalapüügivahendeid vajatakse. Kuigi alustasime mõne töötajaga, kasvas kollektiiv kiiresti,” vaatas Kalvar Ige ajas tagasi.

Kunagise pagari- ja kondiitritööstuse majja kolimist meenutas Kalvar Ige muigega: „Ruumid seisid siin tühjana. Saialõhna oli veel tunda. Asukoht meile sobis. Pärast maja ostmist alustasime remondiga. Maja on ehitatud 1950-ndatel aastatel. Töö tegime kahes etapis. Kuna pinda oli vaja juurde, siis tegime ka juurdeehitise. Kümne aastaga on soetatud üsna palju uusi seadmeid ja alustatud paljude nüüdisaegsete toodetega,” tutvustas tegevjuht asjade käiku.

Tulevikus saab tootmishoone nägusa välisilme. Ehitamist ootab uus olmeplokk. Millal täpselt tööks läheb, seda tegevjuht öelda ei osanud. Projekt on juba valmis.

Praegu töötavad masinate taga kogenud naised. „Nad on kõik väga tublid. Orissaarde sõidetakse tööle kaugemaltki – Tornimäelt, Muhust, Tagaverelt ja teistestki paikadest. Pakume tööd päris laiale piirkonnale. Tere tulemast ütleme kõigile, kes meil töötamisest huvitatud,” kutsus Marina Kaal saarlasi oma esiisade-emade traditsioonilist tegevust jätkama.

Ettevõttes kehtib vaba töögraafik. See sobib väikeste laste emadele ja neile, kelle tööletulek ja -minek sõltub busside sõidugraafikust. „Inimesed saavad oma tuleku- ja minekuaega ise sättida. See neile väga hästi sobib. Ainult nöörivalmistamise masina peal on kindel tööaeg. Kui saaksime ühe mehe juurde, siis tahaksime selle töölõigu kolmes vahetuses käima panna,” selgitas Marina Kaal.

Kollektiivi hoiab koos üksmeel. See ei teki üksnes ühises tootmisruumis koos töötades, vaid ka toredatel firmaüritustel. Marina Kaal rääkis õhinaga Abrukal käimisest, toredast suvesündmusest sellel väikesaarel. Jõulupeod ja muud tähtsündmused on igati õnnestunud.

Naistele Viitanetis meeldib

Ulvi Aer on võrke valmistanud firma loomisest saati. Varem töötas ta sokivabrikus.

„Kui siia tulin, siis hakkas kohe meeldima ja nii olengi jäänud. Olen masinvõrgurakendaja. Kümne aastaga on muidugi kogemusi juurde tulnud. Heameelt teeb see, et tingimused on palju paremaks muutunud. Töö on iseenesest samaks jäänud. Tahtejõudu peab olema. Kui suudad end natuke sundida, siis saab alati hakkama,” kumas Ulvi Aeru jutust välja saarlanna optimistlik ellusuhtumine.

Kaire Salmil ja Lii Linnul on Viitanetis viieaastane staaž. Mõlemad on leidnud endale sobiva ja mis tähtis, meeldiva töö.

„Mina sattusin siia juhuslikult. Kuulsin, et vajatakse tööjõudu. Tulin ja jäin. Kinni hoiab see, et võin endale meelepärasel ajal tööle tulla ja siit minna. Hommikul saadan lapse kooli ja siis tulen tööle. Kui on võimalik, siis teen pikema tööpäeva, teinekord on vaja jälle varem koju minna. Elan Orissaare lähedal Põripõllul. Kollektiiv on ka siin fantastiline,” rääkis Kaire Salm, kes on varem töötanud lasteaias, suurfarmis lüpsjana ja kaupluses müüjana.
Viis aastat vapralt võrke valmistanud Lii Lind on avameelne kui ütleb, et vahest on tüdimus küll peale tulnud. Kodus aga oskab töökas naine end maandada ja juba järgmisel hommikul võib energilist saarlannat taas masina taga näha.

„Tegin siin asja endale praktiliselt ise selgeks. Alguses näitas mehaanik Tarmo Tiitma mõned pisted ette ja seejärel pidin ise hakkama saama. Nüüd on uute inimeste jaoks õpetaja,” tõmbas Lii Lind paralleele viie aasta taha. Samas toonitas Lii Lind, et see töö nõuab kiiret taipu, oskust, püsivust ja tähelepanu.

Elukutselise õmblejana Lii Lind vabrikutööd koju kaasa ei vii, aga pärast päevatööd istub ta vahel siiski ka kodus õmblusmasina taha. Selle peale saab vaid öelda, et ega küll küllale liiga tee.

Üldse on Viitanetis ametis neljakümne inimese ringis. „On ka neid, kes kodus töötavad. Mõnele oleme masinadki koju viinud,” teavitas Marina Kaal.
Teine aastakümme on Viitanetis alanud. Samasugust erku meelt kollektiivile, jätkamaks saarlaste jaoks traditsioonilist tegevust!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 258 korda, sh täna 1)