Saaremaa koolinoorte kultuurimaraton: 13. kultuuripäevad (2)

Saaremaa koolinoorte kultuurimaraton: 13. kultuuripäevad

 

Möödunud reedel ja laupäeval toimusid Saaremaa ühisgümnaasiumis Saaremaa koolinoorte 13-ndad kultuuripäevad. Ürituse üks peakorraldajaid Valve Heiberg ütles avasõnas, et kuigi tegu on kuraditosinaga, ei tasu karta kõikvõimalikke saatanlikke viperusi, mis neil päevil võistlejate teele võivad sattuda.

Tundus, et kõik laabuski probleemideta. Et tegu oli tõelise kultuurimaratoniga näitab see, et nii žürii kui ka osavõtjad reedel pea kümme ja laupäeval viis tundi pulbitsevas kultuurikatlas jõudu katsusid.
Elu kees ja kihas need kaks päeva tõeliselt. Üldiselt nägi see kõik välja nii: reedel alustasid lauljad (solistid, duetid, ansamblid), neile järgnesid õhtutundidel tantsijate etteasted ja veel enne öörahu said ennast näidata vokaalinstrumentaalansamblid. Paralleelselt saalis toimuvaga võtsid kolmandal korrusel mõõtu kunstisõbrad. Laupäeval vallutasid lava põhikooli näitetrupid.

Žürii käis ja hindas kõiki esinemisi ja tulemustest anti teada alles laupäeva pärastlõunal. Kohal olid lisaks linna noortele tublid tegijad ka pea kõigist valdadest.

Saare maakonna kultuuripäevade logo, kus sees number 13, on kujundanud Saaremaa ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Malle Raet.

MUUSIKA: solistid, duetid, ansamblid

Kuna kaksteist eelnevat aastat on programmis olnud muusika, siis jätkati selle traditsiooniga ka sel aastal. Reedel veidi peale kahte algas Saaremaa ühisgümnaasiumis võistluskontsert. Osavõtjad olid sel aastal jaotatud kahte kategooriasse: A-kategooria, kus esinesid õpilased, kes õpivad muusikat ja B-kategooria, kus puudub muusikaline ettevalmistus (tavakooliõpilane, kes ei käi muusikakoolis jt). Samuti polnud sel aastal maakondlikke eelvoore, need toimusid ainult linnas.

Lauljate tase oli kõikuv – oli väga häid esinemisi, aga ka nõrgemaid. Taas kord peab möönma, et esile kerkisid just need laulud, kus oli näha õpilase ja juhendaja head koostööd. Kui aga põhikooli noormees laulis mudilaskoori laulu, siis ei saanud küll aru, miks juhendaja on lapsele sellist laulu soovitanud. Samas soliste, kes laulsid nii, et sai aru, mis sõnumit nende lugu kannab, oli suur nauding kuulata.

Kui soliste on meil võimalik ühel või teisel konkursil, kontserdil kuulata (nt Poistelaul või Solistide konkurss), siis kultuuripäevadel valmistasid erilist rõõmu erinevate ansamblite etteasted. Näiteks paitasid kõrvu Orissaare tütarlaste koori inglihääled.

Rääkimata Kuressaare Gümnaasiumi poisteansamblist Jepps, mis peopäeva muusikaosa tohutute ovatsioonidega lõpetas. Neile ei jäänud aga sugugi alla 5.-9. klasside poisteansamblite kategoorias esinenud Saaremaa ühisgümnaasiumi ansambel Hundinuiad. Sealt on julget ja stiilset meesansambli järelkasvu oodata.

„Sel aastal on ansamblite osas esimest korda sisse toodud ka neljas klass,” tutvustas muudatusi Valve Heiberg. Positiivne on ka see, et nooremad osalejad näevad vanemate esinemisi. „Kui gümnaasiumi omad pisikestele plaksutavad, on see väiksematele hästi oluline. Samas väikestel on seda siirust ja sära veel, mis hakkab suurematel lavakogemuse taha ära kaduma – tegelikult nad täiendavad vastastikku üksteist,” lisas Heiberg.
Kel sooloartistidest, duettidest ja lihtsalt vokaalansamblitest veel väheks jäi, sai kuulata kümne paiku vokaalinstrumentaalansambleid, kellest esitiitli sai Didaskost jõudu ammutav ContraBand.

Võistulaulmise osas tuleb tunnistada, et oli väga palju ilusat muusikat. Hea meelega kuulaks kontserti, kus parimad saaksid võimaluse veel kord ka laiema publiku ees üles astuda.

KUNST: valguse ja varjuga ümarvormid

Sel aastal oli programmis ühe uuendusena kujutava kunsti võistlus. Töötoa korraldaja Ülle Mägi sõnul anti lastele vaba teema, ent see pidi sisaldama valguse ja varjuga ümarvorme. Tundus, et õpilasi see motiveeris, sest juba võistluse algusest peale olid kõik valmis pandud lauad osalejaid täis. Ja nii palju kui oli osavõtjaid (tegelikult küll osavõtjapaare), oli ka erinevaid lähenemisi.

Näiteks Kihelkonna põhikooli õpilased Pääsu-Elise (7. kl) ja Kati (8. kl) maalisid seebimulle ja seda, kuidas tuul neid puhub. Pildil olid pastelsetes toonides mullid. Justkui vastuseks nende õrnale ja soojale maailmale, tegid Leisi põhikooli tüdrukud Kati (9. kl) ja Mariliis (9. kl) sünge pildi tänapäeva reaalsest elust. Nende maalil oli inimene, kes roomab pudeli poole. Pudelist tuleb aga välja Kurjus. Tüdrukute idee oli näidata reaalsust ja seda, et alkoholist tuleb ainult halba.

Üheks huvitavaks tööks oli minu arvates ka Mustjala põhikooli tüdrukute Maarja (8. kl) ja Annika (9. kl) abstraktne maal. Kui nad alustasid, siis oli pildil tee igavikku, pimedusse. Kehad läksid järjest tumedamaks ja kadusid tühjusesse, eikuhugi. Ent päeva lõpu poole oli nende mõte teinud pöörde: tee viis hoopis tulevikku. Pilt oli saanud positiivse hoiaku.

Parimaks valitud tööde hulgas oli nii puhast kompositsiooni kui ka sümboolset värvidemängu. Nii näiteks maalisid Saaremaa ühisgümnaasiumi 10. klassi tüdrukud Mari ja Laura oma pildile teatrimaski ja selle kõrvale kaks figuuri. Teise ühisgümnaasiumi duo töö idee tuli aga hoopis vahvasti – 9. klassi õpilased Elora ja Mart said oma mõtte jäätisepakilt, mis juhendaja lauale kunstitarvete hoidmiseks jäetud.

TANTS: samal ajal veel kaks võistlust

Pärast pikka võistulaulmist paigutati saal ümber. Lava tekkis otse publiku keskele ja seda kasutasid ära nii Aste, Mustjala kui ka Saaremaa ühisgümnaasiumi noored. Lisaks neile osales veel vaid Kahtla lasteaed-põhikool. Vähevõitu! Aga nagu žüriiliige Tiiu Haavik lõpetamisel ütles, toimus samal päeval veel vähemalt kaks tantsuvõistlust, nii et paraku sinna need nägemata tantsud ilmselt jäid.

Esimesena meenub tantsuvõistluselt muidugi nabatants. Sädelevad kostüümid ja viimseni viimistletud väljanägemine. Mustjala Sädemed olid lihtsalt võrratud, liikumine nii terviklik. Kogu keha käis õiges rütmis ja liikus viimnegi lihas. Aga et nabatants ei ole vaid kõhu liigutamine, vaid ka käte, rindade ja jalgade kaasamine kuulub selle juurde, sai nüüd küll selgeks igale vaatajale.

PISUT TEATRIT: 6 eriilmelist etendust

Sel aastal oli kultuuripäevadel põhikooli näitemäng tagasi ja suur on rõõm, et riiklikku vooru said edasi kaks lavastust. Näitlejad olid teinud vahvaid kompositsioone – igast etendusest jäi meelde kas mõni näitleja, rekvisiidid või ansamblimäng.

Žüriil tuli hinnata küll vaid kuute näitemängu, ent neist kahte parimat polnud raske välja valida. Nii kuulutaski üks žüriiliikmetest Merle Rekaya, et kuna kuu aja pärast toimuva riikliku vooru juhendit ei ole veel võistluse kodulehel üleval, siis laskub korraldajaile kohustus võõrustada kahte Saaremaa näitetruppi.

TRADITSIOONID

Mis on Saare maakonna kultuuripäevad? Valve Heibergi sõnul algas kõik loomulikust vajadusest: „Mõte tekkis tegelikult SÜG-is ühel näitemängude ülevaatusel. Algatajad olid Viljar Aro, Toomas Kivi ja mina. Põhjus oli see, et tol ajal oli hästi palju igatsorti erinevaid taidlusülevaatusi. Et kõik tulid laupäevaks kokku, aga juhtus ikka nii, et auhindade üleandmise ajaks olid kõik ära läinud, saal oli pooltühjaks jäänud. Miniteatripäevad olid juba ellu ärganud ja siis tekkis mõte, et teeks midagi analoogset maakonnalastele. Lisaks oli veel see, et tuli ööbimisega ja kahepäevane üritus. Tol ajal ei olnud noortelaagreid, kuskil ei saanud väljas käia.”

Nüüd on see nelja maakonnakooli vahel ära jagatud ränd-üritus. Ring käib mööda Saaremaa ühisgümnaasiumi, Orissaare ja Kuressaare gümnaasiumi ja Leisi keskkooli. Sel aastal toimusid kultuuripäevad Saaremaa ühisgümnaasiumis juba neljandat korda.

„See on hästi oluline, et lapsed saavad kokku omavahel. Muidu on sama aine esindajad koos, kui on muusikakonkurss, sõnakonkurss – siin on natuke segunemist,” tunnistab ürituse vajalikkust Merle Rekaya Kuressaare gümnaasiumist. Samuti on oluline õpetajate kohtumine ja omavaheline suhtlemine. Kuidas muidu saaks ülevaadet, kus mida tehakse. „Meil on ikka kuratlikud andekad õpilased ja meil on kuratlikult tublid õpetajad. Eks need kaks poolt peavad ikka kokku saama,” lõpetas kultuuripäevad Valve Heiberg.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)